Uptime’i tehnoloogiajuht: 5 omadust, mis ühendavad kõiki häid IT-projektijuhte 

Projektijuht/analüütikud hoiavad tarkvaraarendusprojektid õigel rajal, kandes ühelt poolt hoolt tehnilise lähenemise paikapanemise eest ning tagades teiselt poolt sujuva kliendisuhtluse, täpselt õige tiimitunde ning selle, et kõik valmib just siis ja nii, nagu kõige õigem on. Seetõttu on Uptime’i tehnoloogiajuhi Raimo Seero sõnul oluline, et projektijuht/analüütikud kannaks endas õigeid isikuomadusi ning et ettevõte suudaks neile pakkuda seda, mida neil on vaja oma rollis edukas olemiseks. 

“Laias plaanis jagunevad projektijuht/analüütikud kahte leeri. Ühel pool on tehnilisemad ja rohkem detailidega sina-peal inimesed, teisel pool on tugevamalt inimsuhtlusele ja pehmemale poole panustavad spetsialistid. Kuigi igas spetsialistis peavad vähemalt natuke olema esindatud mõlemad pooled, siis õige töökeskkonna ja meeskonna valimisel saab enese ja meeskonna arendamisel tugevamalt keskenduda just sellele suunale, mis endale rohkem huvi pakub,” rääkis Seero. 

Kuigi põhirõhu saab panna sellele, mis on enda jaoks huvitavam, siis sõnas Seero, et igat projektijuhti ja analüütikut ühendavad viis peamist isikuomadust ja motivaatorit, mida peaks endas otsima kõik, kes näevad end selles rollis tegutsemas. See, kui palju mõnele omadusele igapäevatöös rõhutakse, sõltub juba konkreetsest inimesest, kuid vähemalt omaduse ja huvi alged võiks igal juhul olemas olema. 

Soov ennast juhtida 

Projektijuhi tööks on juhtida – ta peab tagama, et projekt kulgeb õigel rajal, kõik ülesanded on õigesti laiali jagatud ning et meeskonnal on olemas kõik, mida heade tulemuste saavutamiseks vaja läheb. See tähendab ühtlasi ka seda, et projektijuht peab suutma juhtida iseennast, oskama seada endale eesmärgid ning ennast ise tagant tõukama, et kõik vajalik tehtud oleks. 

“Uptime’i puhul on iga projektijuht enda ja oma projekti eest ise vastutav. Kuigi tiim toetab, siis kuskil ei istu veel suuremat juhti, kes kirjutaks täpselt ette, kuidas ja millal midagi tegema peab,” selgitas Seero. “Projektijuht peab tahtma ja oskama ennast ja oma aega ise juhtida, teha ise sobivad otsused ning kandma otsustus- ja vastutuskoormat.” 

Oskus inimestega suhelda 

Kuigi olenevalt inimese enda eripäradest võib projektijuhi töös kliendisuhtlust rohkem või vähem olla, peab iga projektijuht sellega vajadusel hakkama saama. Projektijuhi näol on tegu ühenduslüliga kliendi ja arendusmeeskonna vahel, mis tähendab, et tal peab olema oskus mõlema poole ootuseid juhtida, edastada õigel ajal õiget infot ning vajadusel siluda teele sattunud konarusi. 

“Mõni projektijuht panustab suhtlusele rohkem, mõni vähem. Oluline on aga see, et kui vaja, siis saadaks sellega hakkama. Kuna projektijuhid on oma töölõikude eest ise vastutavad, siis on nende rolliks ka tagada sujuv infovoog ning infovälja haldamine. Ilma suhtlusoskuse ja -soovita võib see aga üsnagi keeruliseks osutuda,” märkis Seero. 

Tehniline taip 

Arendusprojektide puhul töötatakse meeskonnana, mis tähendab, et projektijuht/analüütik ei pea olema meeletu tehniline ekspert, küll aga peab tal olema piisav arusaam arenduspõhimõtetest ja -võimalustest, et panna üheskoos oma tiimiga paika tehniline raamistik ja lähenemine, millest lähtuvalt hakatakse ihaldatud lahendusi ehitama. See tähendab, et iga projektijuht/analüütiku tööriistakasti võiks kuuluda elementaarne mõistmine tarkvaraarenduse põhimõtetest, põhiprintsiipidest ning tehnoloogiapargist, mida erinevate lahenduste juures kasutada saaks. 

“Osad projektijuhid on meeletu tehnilise võimekusega ja suudavad ise väga täpselt paika panna, milline tehniline lahendus millegi ära tegemiseks valitakse. Teiste puhul on teadmised pigem nõrgemad ning seetõttu najatutakse rohkem tiimi kuuluvatele arendajatele, leides üheskoos nendega sobivad valikud, mis siis juba kliendile välja pakkuda,” lausus Seero. 

Laia pildi nägemise oskus 

Projektijuht/analüütik on ainus inimene, kellel on projektist kui tervikust täielik ülevaade. See tähendab ühtlasi ka seda, et vaid tema saab juba eos kinni püüda potentsiaalsed probleemid ja ohukohad. Hea projektijuht suudab panna enda ümber toimuva konteksti ning kiirelt mõista, et kui juhtub asi X, siis võib juhtuda asi Y ning asi Z enam juhtuda ei saa. 

“Projektijuht peab oskama ja julgema hõigata, et mingit asja peaks tegema üht või teistmoodi. Kui ta näeb, et kuskil minnakse valele rajale ja hetkel tehtav või tegemata jäetav võiks ühel või teisel hetkel kuidagi probleemseks osutuda, tuleks tal vajadusel korraks pidurit vajutada, kõik üle vaadata, meeskonnaga konsulteerida ja leida lahendus, mis tagab kõige veatu kulgemise ka edaspidi,” märkis tehnoloogiajuht. 

Oskus probleeme lahendada ja stressiga toime tulla 

Kuigi ideaalses maailmas kulgeks iga arendusprojekt ilma ühegi luksatuseta, siis pärismaailmas on asjad teistmoodi. Ka kõige tugevamale vundamendile rajatav arendus võib ühel hetkel hakata kreeni kalduma, mis tähendab, et projektijuhil tuleb kiirelt ja kaine mõistusega leida lahendused, kuidas asjad taas õigele rajale saada. Selle kõrval ei saa lasta ka stressil enda üle võimust võtta – midagi, mis on keerulisemate ja ärikriitiliste projektide puhul kerge juhtuma. 

“Ootamatusteks peab olema valmis. Projektijuht peab mõistma, et igal hetkel võib tulla kõne, et midagi on juhtunud või midagi ei saa planeeritud kujul teha ning nüüd tuleb leida viis, kuidas tekkinud olukord ära lahendada. Hea projektijuht ei lase ennast sellest stressi viia, vaid hüppab kiirelt lahenduste leidmise režiimi, nuputab võimalusi ise või konsulteerib oma meeskonnaga ning tuleb välja mõttega, mis aitab tekkinud olukorra ära siluda ja edasi liikuda,” sõnas Seero. 

Seejuures rõhutab Seero, et kuigi projektijuht/analüütiku töös on oma keerulisemaid momente, siis on see ka meeletult tänuväärne ja ohtralt töövõite pakkuv roll. “Kui sulle meeldib asju ära teha, projektidele oma pitser panna ning midagi nullist valmislahenduseni viia, siis on see roll, mis sobib ideaalselt,” lisas ta.