Võimalus rakendusi lihtsamalt luua on alati kutsuv, kuid tihti muudab äppide komplektsus lihtsate lahenduste kasuks otsustamise võimatuks. Mida aga aeg edasi, seda paremaks muutuvad no code/low code (NCLC) platvormid, pakkudes järjest rohkem võimalusi asjade lihtsamalt ära tegemiseks. Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero sõnas, et LCNC ei saa küll kunagi täielikult asendada koodi kirjutamist, kuid siin-seal võib see olla kiireks ja efektiivseks lahenduseks väiksemate, lihtsamate või väga kindlat tüüpi rakenduste loomiseks.
“Mõned aastad tagasi oli NCLC peamiselt sobilik vaid kõige elementaarsema või kõige lihtsama loomiseks – näiteks drag and drop mehhaanikaga lihtsamate maandumislehtede ehitamiseks. Tänaseks on pilt üksjagu muutunud ning platvormid nagu Microsoft PowerApps, Zapier, Appian ja mitmed muud on muutnud võimalikuks üsnagi korralike toodete loomise,” selgitas ta.
Uuringute kohaselt võib tuleval aastal NCLC rakenduste osakaal kõigist uutest loodud rakendustest kerkida juba üle poole, mistõttu on lihtsama alternatiivi ignoreerimine sobivates tingimustest ebamõistlik. Siiski rõhutab Uptime’i tehnoloogiajuht, et keerukamate äriloogikate puhul pole harilikult reaalselt programmeerimisest pääsu ning pigem töötab NCLC suuremate asjade loomise puhul ühe tööriistana, mille abil mingi osa tööst kiiremalt ja mugavamalt ära teha.
Mis on no code/low code?
Nagu nimigi viitab, on NCLC näol tegu alternatiiviga klassikalisele programmeerimisele. Selle asemel, et hakata tühjale lehele kirjutama koodiridu, saab arendaja või tavakasutaja visuaalse redigeerija abil tõsta kokku erinevaid plokke, need omavahel soovitud viisil ühendada, määrata sobilikud loogikad ning kui kõik kulgeb nagu soovitud, on tulemuseks hästi töötav veebi- või mobiilirakendus.
Enamikele inimestele on kõige tuttavamaks NCLC lahenduseks lihtsad veebilehtede loomise tööriistad, kuid Seero sõnul on ilma koodita võimalik luua ka oluliselt suuremaid ja oluliselt väiksemaid asju. Näiteks võib Zapier toel NCLC lähenemist kasutada teatud tegevuste automatiseerimiseks, seda ka suuremate ja spetsiaalselt arendatud rakenduste juures. Samas on võimalik aga näiteks PowerAppsi või Appian toel luua ka üsna suuri ning keerukaid rakendusi, näiteks e-kommerts lahendusi või isegi finantssektori tööriistu. Omal kohal on ka APIde loomine.
“NCLC on heaks viisiks luua kiiremaid, lihtsamaid ja väiksemaid rakendusi või lahendada suurema rakenduse loomise juures ära mõned tüütud väiksed asjad, mille jaoks oleks varem tulnud ehitada custom-lahendusi. Kui varem pidi automaatika käsitsi ehitama, siis täna suudab näiteks Zapier paljud asjad veidi konfigureerimisega üsnagi hästi ära teha,” rääkis Seero.
No Code lähenemist kasutatakse harilikult kõige lihtsamat tüüpi rakenduste loomiseks, samas kui Low Code rakendused võivad olla juba märksa keerukamad – selle lähenemise abil võib luua näiteks ärikriitilisi protsesse haldavaid lahendusi, näiteks teatud integratsioone. Uuri siit tabelist, mis juhul on õigeks valikuks No Code, misjuhul aga Low Code.
Mida ilma koodita ära teha ei saa?
Uptime’i tehnoloogiajuht märkis, et kuigi paljud suuremad ja võimsamad NCLC platvormid lubavad ära teha suuri asju, on nendega siiski alati võimalik teha vaid seda, mida platvormi looja ette nägi. “Kitsest kurge ei tee – kui platvorm oli loodud veebilehe loomiseks või millegi automatiseerimiseks, siis seda on üsnagi võimatu muuta laotarkvaraks. Ilmselt võib kuskilt leida platvormi, mis lubab teha ka seda, aga harilikult teeb iga konkreetne platvorm ikkagi üht peamist asja,” selgitas ta.
Niisamuti tuleb tema sõnul tähele panna, et erinevate NCLC lahenduste omavaheline integreerimine nõuab harilikult juba rohkem tehnilisi teadmisi, kui lihtsalt kastikeste omavahelist ühendamist. Seega on võimalik eraldiseisvalt ehitada erinevaid rakendusi ja loogikaid, aga kui need on vaja omavahel rääkima panna – ja platvormile pole selle jaoks lihtsalt “integreeri” nuppu sisse ehitatud – tuleb luua custom-ühendused ja liidestused, mis eeldavad harilikult ka koodi kirjutamist.
Kõige selle kõrval soovitab Seero ka tähele panna, et luues NCLC toel visuaalseid lahendusi, tuleb toimetada nendes piirides, mille on platvorm seadnud. “Mõnikord on võimalik luua täiesti unikaalse välimusega asju, kuid lõpuks on kastid kastid ja nupud nupud. Kui tahad midagi täiesti teistsugust, on harilikul kuskil auk, kuhu oma koodirida poetada – kui seda rida aga kirjutada ei oska, tuleb leppida sellega, mis on antud,” lausus ta.
Asjad arenevad
“NCLC on väga tervitatav trend. See võimaldab lihtsad asjad päriselt lihtsalt ära teha ning arendajatel pühenduda keerulisemate ning väljakutsuvamate ülesannete lahendamisele. Kogenud arendaja kätes võib NCLC platvormide toel varem tunde aega võtnud ülesanne valmida loetud minutitega, samas kui tehnikavõõras inimene võib olla suuteline paaripäevase pusimisega midagi vähemalt veidi töötavat valmis tegema,” ütles Seero.
Kuigi hetkel on NCLC endiselt oma piirangutega, siis pole aga kahtlust, et aja jooksul veelgi uusi võimalusi avaneb. “Ulmefilmide maailma poole vaadates on lõppsihtpunkt see, et selgitad AI-le, mida soovid ja saad vastu töötava rakenduse. Nähtavas tulevikus me sinna ei jõua, aga kindlasti muutuvad erinevad platvormid aina kasutajasõbralikumaks ja aina funktsionaalsemaks – mida rohkem lihtsat tööd saab ära teha lihtsalt, seda rohkem jääb ressursse päriselt keerukate ning ärikriitiliste rakenduste loomiseks,” lisas ta.
