Peaaegu igas küpses ettevõttes on mõni vananenud süsteem, mille kohta kehtib vaikiv kokkulepe: kui töötab, ära puutu. Ometi on see süsteem sageli korraga nii ettevõtte igapäevase toimimise alus kui ka kasvav risk. Legacy-tarkvara probleem on paljudel juhtudel see, et selle muutmine on risk, aga selle muutmata jätmine muutub samuti järjest suuremaks riskiks, räägib Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero.
Süsteem on olnud kasutusel aastaid, vahel aastakümneid. Kõik teavad, et see pole enam kaasaegne ja et seda oleks vaja uuendada. Aga kõik teavad ka seda, et iga väiksemgi muudatus teeb igalt poolt midagi katki. Paljudel juhtudel tähendabki see lõpuks seda, et süsteemi kas ei muudetagi, või otsustakse ühel hetkel üles seada täiesti uus lahendused.
AI võidukäik on seda pilti aga mõnevõrra muutnud, sest tehisaru abil saab legacy-tarkvarale anda uue elu. Kui seni on muudatusi takistanud hirm, et keegi ei tea täpselt, mis koodi sees toimub, siis AI abil on võimalik see teadmine kiiremini nähtavaks teha. Nii saab alustada ka tarkvara moderniseerimisega.
AI saab näiteks:
● analüüsida vana koodi ja tuua välja, kuidas süsteemi eri osad omavahel seotud on;
● leida äriloogikat, mis on aastate jooksul dokumentatsiooni asemel koodi sisse peidetud;
● kaardistada riskikohti, sõltuvusi ja kohti, kus väike muudatus võib kaasa tuua suurema probleemi;
● prototüüpida uue lahenduse osi kiiremini, et näha, milline võiks olla mõistlik moderniseerimise tee;
● toetada testimist, et muudatuste mõju oleks paremini kontrollitav.
AI annab võimaluse võtta vana süsteem kontrollitumalt lahti: vaadata, millised protsessid seal tegelikult töötavad, millised reeglid on aastatega koodi sisse kirjutatud ja millise osa sellest teadmisest saab üle viia puhtamale, paremini hallatavale platvormile.
Edasiarenduse senisest
Kunagi lahendas sarnast probleemi virtualiseerimine. Ettevõtetes oli füüsilisi servereid, mis seisid tagatoas ning mille küljes rippus mõni ärikriitiline süsteem. Kõik teadsid, et kui see viimane vana masin ühel päeval üles ütleb, on jama majas. Virtualiseerimine andis neile süsteemidele elueapikenduse, vabastades tarkvara konkreetsest füüsilisest rauast.
Tehisintellekti arenguga saab aga tarkvara, mille kood aastakümnetega muutunud puutumatuks, täpselt samamoodi elueapikendust.
Legacy-tarkvara asendamise hirm on mõistetav. Kõige soodsam tundub hoida vana süsteemi veel üks aasta elus ja loota, et midagi ei juhtu. See pole enam nii: AI abiga on võimalik luua vanal tarkvaral põhinev uus süsteem palju mõistlikuma kulu ja vaevaga, kui varem.
Kui ettevõttes on süsteem, mida kõik kasutavad, aga keegi ei taha muuta, on see juba äririsk. Uptime aitab hinnata, kas ja kuidas saab sellisele tarkvarale AI abil elueapikendust anda. Vaatame koos, milline on süsteemi tegelik seis, millised protsessid ja ärireeglid selle sees peidus on ning mis on kõige mõistlikum tee jätkamiseks.
Võta ühendust ja vaatame, kas AI abil saab sellele anda uue elu ilma, et äri peaks võtma ebamõistlikku riski.
Miks tasub mõelda legacy tarkvara uuendamisele?
● Suurtel ettevõtetel kulub sageli kuni 70% IT-eelarvest olemasolevate süsteemide ülalhoiule, mitte uute lahenduste arendamisele.
● Vanade süsteemide dokumentatsioon on tihti aegunud või puudulik, mistõttu peitub kriitiline äriloogika ainult vanas koodis.
● Iga edasi lükatud moderniseerimine kasvatab tehnilist võlga, mis muudab hilisemad muudatused kallimaks ja riskantsemaks.
● AI suudab analüüsida tuhandeid ridu pärandkoodi minutitega, aidates kiiremini mõista süsteemi sõltuvusi ja riskikohti.
● Moderniseerimine ei tähenda enam tingimata nullist ümber tegemist. AI abil saab olemasolevat süsteemi järk-järgult uuendada ja kontrollitult edasi arendada.
