Paljud ettevõtted on uusi tarkvaralahendusi tellides ja arenduspartnerit valides ühe ja sama küsimuse ees: millise tehnoloogiaportfelli kasuks otsustada? Uptime’i tehnoloogiajuhi Raimo Seero sõnul sõltub see tugevalt konkreetse ettevõtte ning rakenduse eripäradest, kuid kindlasti tasuks valida midagi, mis on turul levinud.
“Eesmärkidega sobiva tech–stacki valimise kõrval on oluline pidada silmas ka seda, kas siinsel turul on soovitud tehnoloogia rakendamiseks ka piisavalt kompetentsi ja ressursse,” lausus Seero. “Sama eesmärgi saab saavutada paljude erinevate tehnoloogiate abil, kuid kui paljudega neist tegeleb vaid käputäis arendajaid, siis võib arendusressursi puudumine kiirelt pudelikaelaks muutuda.”
Ta lisas, silmas tuleb pidada ka seda, et erinevused riikide vahel on suured. “Tehnoloogiad, mis on levinud USAs või isegi Norras, ei pruugi olla levinud siin. Seega tasuks alati uurida kohaliku turu olukorda, et leida need lahendused, mis ei hakka aasta, kolme või viie pärast arendajate puudumise tõttu probleeme tekitama,” ütles Seero.
Seega, millised tehnoloogiad on hetkel Eesti turul kõige levinumad?
Back-end
Seero märkis, et turutrendid on pidevas muutumises ja see, mis oli levinud eile, ei pruugi seda olla enam täna ning arendusressursi leidmine võib osutuda üsna keerukaks. Küll aga on osad tehnoloogiad turul tugevalt juurdunud ja ei tule karta, et need lähitulevikus kuskile kadumas oleks.
Node.js
Node.js on viimaste aastate jooksul muutunud veebilahendusi luues valdkonna standardiks nii Eestis kui ka teistes riikides. See tähendab, et siinselt turul leiab nii pädevaid arenduspartnereid kui ka põnevaid projekte, millest õppida ja inspiratsiooni saada. Siiski märgib Seero, tulenevalt Node’i eripäradest, mis annavad sellele talle omase paindlikkuse ja laiad kasutusvõimalused, on sel ka mõned puudused mis raskendavad selle kasutamist teatud kasutusjuhtude puhul.
Uptime kasutab Node.jsi, et luua ka kõige keerulisemaid ja mitmekülgsemaid veebipõhiseid rakendusi – alates ühelehelistest veebitööristatest ja vestluslahendustest kuni IoT-lahenduste ja mikroteenusteni välja.
Loe Uptime’i Node.jsi arenduse kohta pikemalt siit.
Vaata ka: Node.js arendaja tööpakkumine.
.NET
Microsofti loodud .NET raamistik on Eesti turul laialdaselt levinud ning üks suurim ja tuntuim .NET arendaja on siinsel turul Uptime.
.NETi kasutatakse tihti suuremate ja keerukamate back-end süsteemide, mobiilirakenduste, veebirakenduste, pilvepõhiste teenuste, e-poodide ja iseteeninduskeskkondade loomiseks.
Kuna .NET on siinsel turul nõnda levinud, siis ei pea kartma, et lähiaastatel arendajate huvi tehnoloogia vastu kadumas oleks. Microsoft loob raamistiku juurde pidevalt uusi võimalusi, muutes selle nii klientide kui arendajate vaates järjest ihaldatumaks.
Loe Uptime’i .NET arenduse kohta pikemalt siit.
Java
Kuigi Java arendus on Eesti turul viimaste aastate jooksul .NETi ja Node’i kõrval varju jäänud, on seda endiselt toetamas tugev arendajate kogukond ning sõltuvalt rakenduse eripäradest on Java kasuks otsustamine endiselt võrdlemisi kindla peale minek. Java on heaks valikuks näiteks serverirakenduste, Androidi-rakenduste, töölauarakenduste ja veebirakenduste loomisel.
Seero märkis siiski, et Java puhul ei saa tihti rääkida arendajate suurest entusiasmist ning tihti eelistataks töötada mõne muu tehnoloogiaga.
Loe Uptime’i Java arenduse kohta pikemalt siit.
Vaata ka: Java arendaja tööpakkumine.
PHP
PHP on tehnoloogia, mis on viimastel aastatel küll populaarsust kaotanud, kuid tänud e-kaubanduse ning Magento võidukäigule on see hakanud taas Eesti turul pead tõstma. Arvestades ka seda, et paljud legacy-rakendused kasutavad endiselt suures mahus PHPd, siis on õigetes oludes selle kasuks otsustamine endiselt turvaline valik. Siiski tasuks alati kaaluda ka alternatiivne, kuna PHPga konkureerib ka märksa populaarsem Node.js.
Loe Uptime’i loodud e-poe erilahenduste kohta pikemalt siit.
Vaata ka: PHP arendaja tööpakkumine.
Seero märkis, et kõikide populaarsemate tehnoloogiate kõrval on ka mõned, mille puhul tuleks Eesti turul ettevaatlik olla. “Lääne-Euroopas ja USAs on üsnagi levinud ka Python, Ruby ja C++. Eestis küll leiab arendajaid ja ettevõtteid, kes neid kasutavad, kuid pigem on need vähemlevinud ja piisaval hulgal pädevate spetsialistide leidmine võib kiirelt keeruliseks osutuda,” lausus ta.
Front-end
Kuigi laialt levinud front-end raamistikke on esmapilgul vaadates justkui vähem kui populaarseid back-end raamistikke, siis tegelikkus on märksa teistsugune – kolme suurema ja tuntuma raamistiku varjus tekib ja kaob pidevalt suurel hulgal erinevaid valikuid, mis võivad teatud projektide juures võimaluseks või probleemiks osutuda.
Kõige levinumateks raamistikeks on:
React
React on viimaste aastate jooksul kasvanud vaieldamatult kõige levinumaks front-end arenduse raamistikuks nii Eestis kui ka teistes riikides. Arvestades selle kasutusmugavust, efektiivsust ja laiasid kasutusvõimalusi on see ka igati mõistetav.
Reacti kasutatakse tihti koos Node’i või .NETiga, seega on Eesti turul ka hulk arendusettevõtteid ja individuaalseid arendajaid, kes tunnevad end mugavalt nii Node’i või .NETiga back-endi poole peal, kui Reactiga front-end poole peal.
Vaata ka: React arendaja tööpakkumine.
Vue.js
Sarnaselt Reactile on Vue.js Eesti turul levinud ning oma olemuselt on see Reactile võrdlemisi sarnane, seega ei ole haruldane, et mitmed front-end arendajad tunnevad end mugavalt mõlemaga. Võid olla kindel, et sõltuvalt rakenduse eripäradest aitab arenduspartner otsustada, kas kõige paremini sobiks React, Vue või hoopis mõni kolmas raamistik.
Angular
Angular on küll Eesti turul levinud, kuid Reactile ja Vue’le jääb see märkimisväärselt alla. Angular on hea valik juhtudeks, kui on tarvis luua dünaamilisi ning interaktiivseid ühelehelisi veebirakendusi, mis on modulaarsed, lihtsalt hooldatavad, lihtsalt loetavad ning mis ei nõua kolmandate osapoolte varamute kasutamist.
Loe Uptime’i front-end arenduse alustalade kohta pikemalt siit.
Andmebaasid
Lisaks front-end ja back-end raamistikele saab heita pilgu ka siinselt turul kõige levinumatele andmebaasidele. Seero märkis, et kõige laialdasemat kasutust on leidnud PostgreSQL, Oracle, MS SQL ja MySQL/MariaDB. “Enamikel juhtudel on mõni neist projekti jaoks sobilik, kuid kindlasti on ka erijuhte, kus läheb vaja midagi muud. Siiski tasub enne NoSQL ja teiste andmebaaside poole pöördumist otsus tõsiselt läbi kaaluda,” ütles Seero.
Andmebaaside kõrval on siinselt turul pidevalt kasutuses ka mitmed teised tarkvarakomponendid. Seero tõi neist välja Redise, Solri ning pilveteenused, millest on Eestis kõige levinumad AWS ja Azure – võrdluseks, Norras on suur populaarsus tabanud hoopis Google Cloudi.
Loe Uptime’i kasutatavate andmebaaside kohta pikemalt siit.
“Hea arenduspartner aitab iga projekti juurde leida kõige paremini sobiva tech-stacki, pidades silmas kliendi poolt seni kasutatut, praeguseid vajadusi ja ka seda, mida võib vaja minna tulevikus,” ütles Seero. “Uptime’is suudame pakkuda laia valikut erinevaid tehnoloogiaid, seega võib olla kindel, et leiame selle koosluse, mis päriselt konkreetse rakenduse jaoks kõige paremini sobib, mitte lihtsalt selle, mis on meie jaoks kõige mugavam.”
