Uptime’i tehnoloogiajuht: kuidas arendajana areneda?

On raske leida arendajat, kes ei sooviks muutuda paremaks, osavamaks ning mitmekülgsemaks. Küll aga võib ühel hetkel olla keeruline mõista, mis võiks olla arenguteel järgmiseks sammuks. Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero, kes on erineva kogemustepagasiga arendajatele olnud mentoriks juba 20 aastat, jagab soovitusi, kuidas muutuda oma valdkonnas veelgi tugevamaks.

Koostöö

See võib küll olla iseenesestmõistetav, kuid seda peamiselt seetõttu, et see on päriselt üks parimaid viise oma oskuste edasi arendamiseks – teiste oma ala spetsialistidega koos töötamine on see, mis aitab ka oma oskuseid viimistleda.

Erinevaid viise koostööks on mitmeid, kuid igapäevastes töövoogudes on heaks viisiks kolleegidelt õppida näiteks code reviewd – selle asemel, et otsida vaid probleemkohti, võid julgelt ka küsida: miks midagi nii tehti, kuidas mõni asi täpselt töötab ning miks on võetud just selline lähenemine.

Niisamuti ei tasu ära unustada kõikidele alles programmeerimisega algust tegevatele inimestele antud soovitust: näpi teiste loodud koodi. Luues näiteks Java arendajana back-end lahendust, mille jaoks tiimikaaslasest Reacti arendaja on valmis saanud uue kasutajaliidese, ei takista sind miski ka seda koodi uurimast – tee sellest koopia ja tee endale selgeks, kuidas see töötab ning mis juhtub, kui midagi teistmoodi teha. Sa võid küll olla võimeline töötavaid frondi-lahendusi looma, kuid võid olla täiesti kindel, et igapäevaselt neid lahendusi loova inimese koodist on sul võimalik õppida nii mõndagi.

Kõige selle kõrval tasub lõigata kasu ka ettevõtte korraldatavast. Mitmed IT-firmad, kaasa arvatud Uptime, korraldavad regulaarselt tech-talke, seminare või töötubasid, kus võetakse arutluse alla uued trendid, uued võimalused ning arendusturul toimuv. Selle kõrval pole kuigi haruldane, et köögis kohvi valmimist oodates tuleb kõne alla mõni teema, milles sa veel ekspert pole – kuula, räägi kaasa ning küsi.

Ära karda proovida

Kliendilahenduste loomisel võivad mõningatel juhtudel su käed olla mõnevõrra seotud – tahaks küll kasutada mõnd uhiuut tehnoloogiat, kuid selle uudsuse, eesoleva lahenduse legacy-koodi või muu tehnoloogiaportfeliga sobimatuse tõttu ei saa seda sel korral konkreetse projekti juures kasutada.

See aga ei tähenda, et nende tehnoloogiatega midagi teha ei saaks ning sul ei tasuks huvi korral üritada nende kasutamisega tipptasemele jõuda. Kui soovid näpud päriselt õpitavaga mullaseks teha, siis on selle jaoks kolm väga head lähenemist.

Neist esimene on ehk kõige lihtsam – lihtsalt ehita midagi. Püstita endale eesmärk, mida soovid keele või raamistiku abil luua ning ehita see valmis. Hobiprojektide kallal nokitsemine kuulub paljude edukate arendajate igapäevarutiini, seega tasub seda tugevalt kaaluda. Hobiprojektid on need, mille abil saad ilma liigse pingeta endale tehnoloogia peennüansid selgeks teha, et järgmisel korral kasutada seda juba edukate ning hästitoimivate kliendilahenduste loomiseks.

Teiseks lähenemiseks on väiksema jupi ette võtmine. Kuigi projekt tervikuna võib najatuda näiteks .Netile, siis on täiesti võimalik, et mõne komponendi loomisel oleks mõistlikum kasutada muud lähenemist. Kui näed, et seejuures võiks olla kasu mõnest tehnoloogiast, mida oled aktiivselt õppimas, siis paku selle kasutamine projektijuhile, arhitektile või tehnoloogiajuhile välja. Põhimõtte pärast keegi sul selle kasutamist ei keela ning kui see kliendi vajadustega sobib, siis on ka üsnagi hea tõenäosus, et saad ka midagi uut proovida ning seeläbi oma oskustepagasit veelgi paremaks muuta.

Kolmandaks lähenemiseks on aga majasisesed projektid. Kui näed, et sinu ettevõttes on mingi probleem, mille saaks lihtsa vaevaga ära lahendada, seejuures kasutades just neid tehnoloogiaid, mille kasutamises üritad paremaks muutuda, siis tasub ka see mõte välja käia. Majasiseste projektide juures on alati rohkem katsetamisruumi kui tasuliste klienditöödega, seega kui parasjagu aega ning vajadust on, on see ideaalseks viisiks oma oskuste arendamiseks.

Maailm tuleb appi

Ei tule kellelegi üllatusena, et internet on täis foorumeid, õpetusvideoid ja juhendeid, kus jutuks just see, kuidas jõuda arendajana järgmisele tasemele. Täpne nimekiri sellest, millel silma peal hoida, sõltub mõistagi sellest, mis sind huvitab, kuid siin on mõned soovitused:

Slashdot ja HackerNews – need on portaalid, mis koondavad kokku suurema osa IT-valdkonna uudistest. Kui tahad olla kursis sellega, mis hetkel toimub ning mis on parasjagu aktuaalne, tasub neil silm peal hoida.

Reddit – Reddit ei vaja küll eriti tutvustamist, kuid tasub meeles pidada, et see on ideaalne koht, kust korjata üles infot, osaleda aruteludes ning küsida, kui midagi tundub segane. Kui oled niigi Redditi kasutaja, siis tasuks kindlasti jälgida ka mõnd programmeerimisega seotud alamlehte, näiteks seda.

StackExchange – kui tead võrdlemisi täpselt, mis see valdkond on, mis sind hetkel huvitab, siis StackExchange’ist leiad arutelusid, küsimusi ja juhendeid enamike levinud valdkondade kohta. Kliki teemale, mis sind huvitab ning võid olla kindel, et tuled sealt targemana välja.

GitHub – GitHub ei vaja samuti liialt pikka tutvustamist, kuid tasub ära mainida siiski. Kui vajad koodijuppi, midagi, mida uurida, või lihtsalt nõu, siis on see on üks parimaid lehti, mida külastada.

Flipboard – kui soovid olla kursis uudistega, valdkonna arenguga või viimaste trendidega, siis ei jookse mööda külge maha ka sinuga sarnaste huvidega aktiivse Flipboardi kasutaja leidmine – see töötab sinu jaoks kui kureeritud nimekiri, kuha jõuab hulgaliselt artikleid, mis võivad sulle huvi pakkuda. Näiteks minu Flipboardist leiad tihti uudiseid .Neti, pilve ning üldiste programmeerimise parimate praktikate kohta.

Leia ettevõte, mis sind toetab

Kõige eelneva juures tasub ka meeles pidada, et sinu arengule aitab kaasa ka sinu tööandja. Kui ettevõtte jaoks ei ole oluline, et sa kasvaksid, vaid soovitakse lihtsalt, et sa teeksid täpselt ühte ja sama asja järgmised kümme aastat, on sul ka oluliselt keerulisem areneda. Sama tasub meeles pidada ka siis, kui otsid kohta, kus sooritada oma praktika.

Seega tasuks teha kindlaks, et sinu tööandjaks on ettevõte, kus hoolitsetakse selle eest, et saad juba olemasolevaid oskuseid maksimaalsel tasemel ära kasutada, kuid soovi korral ka midagi uut õppida ning edasi areneda. Uptime’i puhul võid selles kindel olla.