Selleks, et muuta kooli käigus praktikakoha hankimine või pärast kooli lõppu esimese nooremarendaja töökoha leidmine nii valutuks kui võimalik, peaks IT- tudengid oma portfoolio loomisel talitama kui kunstitudengid, märkis IT-ettevõtte Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero.
Seero tõi välja, et kuigi Eestis on arendajate põud, siis võib esimese töö- või praktikakoha leidmine noortele endiselt keeruliseks osutuda, kuna tihti otsivad firmad vähemalt paariaastase töökogemusega spetsialiste ja noorematele mõeldud positsioone on vähem. Seejuures ei muuda IT-turul esimeste sammude tegemist lihtsamaks tõsiasi, et sageli võib kandideerimas kohata noori, kelle CV-st leiab vaid nende nime ning 1-2 valdkonnaga mitte seotud töökogemust ehk inimese tegelikest oskustest on raske aru saada.
Kuigi nooremarendaja või praktikandi puhul polegi suurt kogemust eeldatud, siis aitavad kõik valdkonna huvi ja omandatud oskuseid esile tõstvad saavutused hõlpsamini esimest erialaga seotud töökohta leida.
“See tähendab, et IT-tudengid ja iseõppijad peaks kohati asjale lähenema kui kunstitudengid,” lausus ta. “Kunstitudengid hakkavad juba esimest päevast ehitama oma portfooliot – olgu see kuitahes väike projekt, see läheb portfooliosse kirja ja aitab potentsiaalsele tööandjale näidata, mida noor tegelikult oskab.”
Tehnoloogiajuhi sõnul peaks sama lähenemise võtma ka need, kes soovivad asuda tööle IT-sektoris. “Praktika– või nooremarendaja kohta otsides ei ole inimesel harilikult veel valdkonnaalast töökogemust ning kui ta saab pärast kolm aastat kestnud õpingud välja tuua vaid selle, et ta on omandanud teoreetilised teadmised programmeerimisest, aga ei oma valdkonnaga mingit reaalset kokkupuudet, siis on tööandjal pea võimatu mõista, mis tasemel ta tegelikult on,” lausus ta.
Ta märkis, et see ei tähenda seda, et noor peaks suutma tööandjale näidata, et ta on tipptasemel arendaja, vaid pigem seda, et tal on valdkonna vastu reaalne huvi olemas, ta on proovinud päriselt näpud mullaseks teha ja ta on üritanud erinevaid tehnoloogiaid erinevatel viisidel ära kasutada.
“Üheks hea viisiks oma portfooliot täita on kindlasti kõiksugu kooli- ja tudengiprojektid,” lausus Seero. “Näiteks kui rühm tudengeid lõi koolitöö raames uue Moodle’i mooduli, on see midagi, mille saab hõlpsalt ka enda tehtud tööde ülevaatesse lisada. Räägi lihtsalt lahti, mis osa sina sellest tegid, millise lähenemise selle jaoks võtsid ja mis selle kõige tulemiks oli.”
Teiseks heaks viisiks praktilise kogemuse näitamiseks on hackatonid ja muud kõrvalprojektid. “Kui osalesid üritusel, kus kirjutasid valmis koodibaasi, mille abil juhiti ülejäänud tiimi loodud robotit, siis on see ideaalne viis potentsiaalsele tööandjale näidata, et oskad koolipingis õpitut ka praktilistes oludes rakendada,” sõnas ta.
Uptime’i tehnoloogiajuht tõi välja ka omal käel valmistatud väiksemad rakendused, mis võivad olla loodud lihtsalt ajaviiteks või näiteks äsja koolis õpitud programmeerimiskeele testimiseks. “Su loodud rakendus ei pea olema ilus, see ei pea ka väga hästi töötama ja see ei pea olema väga hästi esitletav. Oluline on see, et oleksid proovinud midagi luua, protsessi läbi teinud ja sellest midagi õppinud,” märkis ta.
Üheks heaks viisiks tagada piisav motivatsioon omal käel projektide lõpule viimiseks on määrata endale ajaline raamistik, näiteks luua üks rakendus semestris. “Kui endal ideid pole, siis tasub ühendust võtta oma õppejõudude või mõne IT-firmaga ja projektiks soovitust küsida. 99% juhtudest annavad nad sulle hea meelega mõne asjaliku lähteülesande, mille kallal pureda. Kui eriti hästi läheb, siis on nad nõus pärast projekti valmimist ka tagasisidet andma,” ütles ta.
Seero sõnul ongi kõige olulisem see, et noored arendajad suudaks ja sooviks näidata, et nad on entusiastlikud ja omavad päriselt ka mõnda oskust, mida saaks praktika või töö käigus edasi viimistleda. Seejuures pole tema sõnul oluline see, kui prestiižne või seksikas tehtud projekt on, vaid see, et midagi on tehtud.
“Kunsti ja IT-valdkonnad on väga erinevad, kuid tundub, et kunstitudengitest veidi eeskuju võtmine ei teeks noortele arendajatele kuigi palju paha,” märkis tehnoloogiajuht. “Kunstitudeng tuleb koolist välja pika ja põhjaliku portfoolioga, kus kõik tehtu kirjas. Kui IT-tudeng suudaks seda saavutust kasvõi pooleldi jäljendada, võib ta olla kindel, et esimese töö- või praktikakoha leidmine muutub kordades kergemaks.”
Oma tehtud tööd soovitab Seero CVs põgusalt lahti kirjutada ning lisada lingid koodibaasidele, kus tehtuga lähemalt tutvuda saab. “Kui CVs juba 1-2 päris töökohta kirjas on, siis ei ole portfoolio osa enam nii vajalik, kuid oma parimatest paladest põgusa ülevaate omamine ei tee paha ühelegi arendajale, ükskõik kui kogenule.”
Sooviksid meiega liituda?
Kas Uptime kõlab nagu sinu sorti ettevõte? Kui nii, siis heida pilk vabadele töökohtadele ning loodame, et võtad meiega ühendust – räägime sinuga hea meelega!
