Ülevaade: mis keeled meeldivad arendajatele ning mida nõuab turg tegelikult?

Arendajate ning klientide vahelt leiab tihti huvitava dünaamika: arendajad eelistaks kasutada neile kõige rohkem huvi pakkuvaid keeli ning raamistikke, kliendid soovivad aga kasutada neid tehnoloogiaid, millel põhinevad nende varasemad lahendused.

Sellest, miks on arendajate huvi tehnoloogiabaasi valimisel oluline arvesse võtta, oleme täpsemalt selgitanud siin. Kuid milline on reaalne olukord hetkel IT-turul: mis keeled on kõige huvipakkuvamad arendajate jaoks ning mille järgi on turul kõige rohkem nõudlust?

Mis arendajatele huvi pakub?

Erinevaid viise tehnoloogiate populaarsuse mõõtmiseks on küll mitmeid, kuid kui vaadata näiteks seda, milliste tehnoloogiate õpetusi veebist kõige sagedamini otsitakse, siis on juuni seisuga ülemaailmselt arendajatele kõige huvipakkuvamad keeled:

1. Python
2. Java
3. JavaScript
4. C#
5. C++
6. PHP
7. R
8. Objective-C
9. TypeScript
10. Swift

Sinna kõrvale on huvitav võtta ka nimekiri nendest tehnoloogiatest, mida tööandjad kõige sagedamini nõuavad. Konkreetne nimekiri on küll USA-põhine, kuid mõningate mööndustega leiab sarnaseid soove paljudest riikidest:

1. JavaScript
2. Java
3. Python
4. C#
5. PHP
6. C++
7. TypeScript
8. C
9. Kotlin
10. Swift

Kõik riigid on erinevad

Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero märkis populaarsusedetabelit kommenteerides, et kuigi ülemaailmselt tõesti võivad järjekorrad sellised olla, siis tuleb arvesse võtta, et iga riik on veidi erinev ning arendajate huvi samamoodi.

“Parim näide sellest on Python. Uptime tegutseb viies riigis, Eestis, Taanis, Norras, Poolas ja Šveitsis, ning kontrast on selgelt näha: Eestis on Pythoni arendajaid pigem vähe ning ka kliente just kuigi palju ei leia. Samas kui vaadata Soomet, Põhjamaid ning Lääne poole, siis on Pythoni arendajaid leida ohtralt ning ka klientidest puudu ei tule,” lausus ta.

See on ka põhjus, miks Seero soovitab enne uuele keelele pühendumist veidi mõelda. “Ükski oskus mööda külge alla ei jookse, kuid kui sooviks on uued oskused ka töökohas proovile panna, siis on selgelt mõistlikum keskenduda millelegi, mille järele turul ka reaalne nõudlus on,” lausus ta.

Vaadates konkreetselt Eesti klientide vajadusi, tõi Seero esile Java, C#, PHP ning JavaScripti nõudluse. “Need on keeled, mitte ilmtingimata selles järjekorras, millel põhinevad väga paljude suuremate tegijate IT-süsteemid ning kui PHP suuresti välja arvata, siis luuakse nende peale ka mitmeid verivärskeid lahendusi,” sõnas Seero.

Põhjuseid, miks mõne keele või platvormi populaarsus ka naaberriikide vahel nii drastiliselt erineda võib, on mitmeid. Kui vaadata konkreetselt Eesti poole, siis saab ühe ajaloolise põhjustajana välja tuua möödunud kümnendi alguses Eestisse tekkinud Microsofti ning teiste suurtegijate arenduskeskused, millega on ühel või teisel hetkel seotud olnud paljud tänaseks tehnoloogiajuhi staatusesse tõusnud inimesed.

“Microsoft tõi Eestisse suure C# populaarsuse, niisamuti on Skype’i teoks see, et juba aastaid on Eestis kasutatud PostgreSQLi, mis alles nüüd mujal maailmas populaarsust hakkab koguma,” lausus Seero.

“Mingitel hetkedel on reaalseid põhjuseid siiski võrdlemisi keeruline analüüsida ning vahepeal on riigid lihtsalt erinevad. Näiteks Eestis ning Poolas soovivad paljud pilvelahenduste jaoks kasutada Azure’i, Norras nõutakse aga Google Cloudi ning Lääne pool AWSi. Trendid on lihtsalt erinevad ning nendega tuleb arvestada nii kliendi vaatest kui ka arendajana,” sõnas ta.

Sellest tulenevalt soovitab Seero Eesti kontekstis valida oma tööriistakasti C#, Java või JavaScript/TypeScript. “Nende keeltega on tegu suhteliselt kindla peale minekuga – luua saab vägagi mitmekülgseid lahendusi ning samas on ka klientide seas nende järele märgatav nõudlus,” lausus ta.