“Noored, kes te sisenete tööturule oma ilusate pisut tühjade CV’dega – protsess ja selle korrektne läbiviimine on pea ainus asi, millega te saate kandideerimisel silma paista.” Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero annab nõu, kuidas müügist ja turundusest pärit põhitõed aitavad tööle saada.
Uuele tööle kandideerimine on tihti seotud hirmudega:
• kas ma sobin sellele kohale?
• kas see ettevõte sobib mulle?
• appi! – mida ma kaaskirja kirjutan?
• ei tea, kas nad mu CV on läbi lugenud ja mida nad sellest arvavad?
• huvitav, millal (ja kas üldse) nad tagasisidet annavad?
• miks ma ei sobinud?
Tundub kummaline, et julgust ja pealehakkamist eeldavale töökohale kandideerides ei näidata neid omadusi juba kandideerimisprotsessis välja. Näiteks otsin müügiinimest ja mulle saadetakse hunnik CVsid ning mitte keegi ei helista ega tunne peale seda enam huvi oma käekäigu vastu. Müügitööd tehes ei saa ju nii, et saadad pakkumise ja jääd lihtsalt ootama – tuleb helistada, rääkida oma pakkumisest ja selle sobivusest, vajadusel kontakteeruda otse juhiga ja muuta end vastupandamatuks. See pole üldsegi kosmoseteadus – kehtivad lihtsad turundusest ja müügist pärit põhitõed, mis ka kandideerimisel edu kindlustavad.
• Tee eeltööd – samamoodi nagu turunduskampaaniat tehes või müügipakkumist ette valmistades, pead ka tööle kandideerides tegema väikese eeltöö. Uuri ettevõtte tausta, millised on nende väärtused, kes on võtmeisikud jne. Kas see firma sobib mulle?
• Võta telefon ja helista (kõige olulisem soovitus) – niiviisi saad täpselt teada, mis tüüpi ja milliste kogemuste inimest otsitakse. Võid ka endast lühidalt rääkida ja kirjeldada oma senist karjääri ning oskusi. Rääkides saad ka tunnetuse, millist inimest otsitakse ja kas sa võiks sinna sobida.
• Kas mina sobin sellele kohale – Kui pärast väikest vestlust tundub, et sul on need omadused, mida nad inimeses otsivad, siis kirjelda neid ka kaaskirjas.
• CVd ära saates tunne juba kirjas huvi, kas näiteks kolme päeva pärast oleks sobilik sul neile helistada ja oma käekäigu kohta pärida. Siin on kaks võimalust: nende vastus on kas “jah” või “ei”, millega nad vihjavad, et vastavad ise. Teine variant on see, et vastust ei saabu – siis on kolme päeva pärast olemas ettekääne ise helistada ja öelda, et läbi meili ei saanud küsimusele vastust.
• Uuri, kas su CV saadi kätte, millal antakse tagasisidet, kes ja millal otsuse langetab ning millal võiks uuesti helistada/kirjutada, et kandideerimise staatuse kohta infot saada. Kui sa sellise sammu teed, võid kindel olla, et su CV loetakse kindlasti läbi ja suurema tõenäosusega saad ka intervjuule.
• Kui saad eitava vastuse, ära karda küsida, kas on soovitada mõnda teist positsiooni, kuhu võiksid samuti sobida.
Selline lähenemine sobib tegelikult igasse ametisse kandideerimisel – eeltööd ja järeltööd tehes näitad, et oled struktureeritud, julge, pealehakkaja, proaktiivne ja sead eesmärke ning ei jää ootama, mis elul on sulle pakkuda, vaid tunned huvi, mis võimalused saadaval on.
PS! Programmeerijatel on natuke lihtsam tööle kandideerimisel muljet avaldada, sest nende kood räägib enda eest – kui sul koodi pole, pead ise suhtlema.
