Uptime tähistab tänavu oma 30. juubelit, mistõttu tõstame esile valiku inimesi, kes on meiega olnud kauem kui keegi teine ja küsime neilt: arvestades kõiki võimalusi maailmas, miks oled sa otsustanud end nõnda pikaks Uptime’iga siduda?
On vähe inimesi, kes teaksid Uptime’i elu ja olemust niivõrd hästi kui tehnoloogiajuht Raimo Seero, kes on tänaseks Uptime’i ridades olnud enam kui 20 aastat. Kunagi kooli kõrvalt arvutitehnikuna ettevõttega liitumise ajast on ta kandnud sisuliselt kõiki rolle, mida kanda saab, olles täna vastutav kõikide arendusprojektide tehnilise korrasoleku, värbamise ja arendajate arengu eest.
Raimo selgitab, miks talle ta töö meeldib, kuidas ta praegusesse punkti jõudnud on ning millise arengu on Uptime tema nägemuses viimaste aastakümnete jooksul läbi teinud.
Kuidas ja miks sa Uptime’i sattusid?
Aasta oli siis 2001 ning olin toona teise kursuse arvutisüsteemide eriala tudeng. Tuli suvi ja mõtlesin, mida teha, kusjuures valikuid oli sisuliselt kaks – minna kodulinna Viljandisse ja elada lõbusat noore inimese elu, või üritada midagi asjalikku teha. Leidsin, et millegi asjaliku tegemine tundus justkui loogilisem valik, seega otsisin kokku nimekirja kõikidest toonastest Eesti IT-ettevõtete meiliaadressidest ja saatsin kirja laiali. Kirjas rääkisin peamiselt sellest, et kes ma olen ja mida ma teha oskan ning et tahaks midagi teha.
Ainsana vastas mu kirjale Uptime, mis kandis toona nime Süsteemiarenduse Partnerid, ja kutsus mu rääkima. Lohistasin ennast Viljandist kohale, tehti vestlus ja öeldi üsna lakooniliselt “OK”. Mind määrati IT-infra meeskonda ja nii ma siis hakkasin arvuteid parandama ja süsteemidest viiruseid välja juurima.
Kuidas saab viiruste väljajuurijast Eesti ühe suurima IT-ettevõtte tehnoloogiajuht?
Ega ma päris täpselt ise ka ei tea, kui aus olla. Üks hetk kui ma ei suutnud enam kellelegi seletada, mis mu töö endast kujutab, kirjutasin visiitkaartidele CTO ja nii see jäi. Tegelikult tegi see elu üksjagu mugavamaks, kuna tipphetkedel täitsin ma aasta jooksul viit erinevat rolli; püsimatu inimese värk.
Aga kui üritada oma tööd Uptime’is aastate jooksul veidi lahti seletada, siis kõige alguses tegelesin peamiselt arvutite parandamisega ja eriti viiruste välja pookimisega. Windowsi versioon oli sel ajal 98 ehk viiruste teema oli kõikehõlmav. Sel ajal mul juhilube polnud, seega töötasin peamiselt kontorist ja kuigi tihti klientide juurde ei sattunud. Kui väga häda oli sain kasutada tolleaegset luksust ja taksoga sõita.
Entusiastliku inimesena olin sel ajal nõus ka kõik uue ja pakutu vastu võtma, kuna ega keegi teine ka seda niikuinii teha ei osanud, seega sain asju enda äranägemise järgi ära teha. Kui oli vaja siis seadistasin ära 40 masinaga arvutipargi, kui oli vaja server maha müüa siis müüsin serveri maha ning kui oli vaja mõnele kliendile IT-juht outsource’ida, siis tegin ka seda. Mingitel hetkedel üritasin Eestis Oracle’i tarkvara müüa, teistel hetkedel olin klassikaline sysadmin ning oli ka aeg, kui olin sisuliselt täiskohaga müügimees – helistasin kliente läbi ja küsisin, kas nad tahaks IT-hooldust osta ja siis panin vastavalt kõnede tulemustele pakkumised kokku.
Nagu näha, siis aja jooksul kaldusin järjest rohkem infra-teemade pealt müügi peale ja ükshetk otsustati mind liigutada tarkvaraarenduse poole peale. Toetasin selles etapis arendusprojekte devops spetsialistina ja aitasin välja mõelda seda, mis ideoloogiat või laiemat lähenemist mõne projekti juures kasutama peaks. Kõige selle kõrvalt tegelesin koguaeg ka väga aktiivselt värbamisega – esimestel aastatel värbasin pool oma kursust Uptime’i tööle – seega mingi hetk tundus, et CTO on sobilik koondnimetus ja keegi sellele väga vastu ei vaielnud ka.
Tagasi vaadates on isegi veidi imekspandav, et mind sel perioodil lahti ei lastud. Ma ei püsinud eriti pikalt üheski rollis ning hüppasin pidevalt erinevate teemade vahel. Tagantjärgi võib hinnata, et ilmselt oli “tee puhtaks lükkamine” ja pärast seda positsioonile mõne asjalikuma inimese värbamine mõistlik tegevus. Veidi on mu töö sarnane veel tänagi, kus aitan alguses asjad üles seada ja mingi suuna kätte anda ning saavad juba minust tehniliselt targemad inimesed ohjad enda kätte haarata.
Sa oled nüüdseks Uptime’is olnud enam kui 20 aastat. Sinu oskustega inimene oleks võinud selle aja jooksul saada endale töö ükskõik kus. Miks oled otsustanud just Uptime’i püsima jääda?
Mind on siin on hoidnud just see, mida ennist kirjeldasin – võimalus oma ideid päriselt ellu viia, tegelemata seejuures mõttetu bürokraatia või muu ebameeldivaga. Ilmselt ei ole Eestis just väga palju firmasid, kus inimestele nii palju vabadust antaks. Mõned kindlasti on, aga kui ma saan seda kõike juba siin teha, siis miks ma peaksin kuskile mujale minema?
Uptime’is järgime ka praegu tugevalt põhimõtet, et kui idee on hea ja tundub mõistlik, siis me ei sea inimestele piire. See kehtib nii minu puhul, aga ka iga individuaalse arendaja, projektijuhi või muu rolli puhul. Me anname inimestele võimaluse proovida, katsetada, otsustada ja vastutada. See lähenemine ei pruugi sobida kõikidele ja me ei suru seda ka peale, aga kui kellelgi paneb mingi asi tõeliselt silma särama, siis üritame leida võimaluse, et lasta see asi ära teha.
Muidugi, olles Uptime’is olnud 20 aastat, siis olen vahepeal mõelnud, kas kuskil mujal teatakse tegelikult paremini, kuidas IT-äri tehakse. Ühtekokku olen selle aja jooksul käinud sportlikust huvist kahel töövestlusel, peamiselt sooviga näha, kuidas päriselt IT-inimestega vestluseid tehakse – lootuses, et saan sellest midagi oma töö jaoks õppida – aga need plaanid läksid luhta. Eesti on väike, igas firmas on tuttavad ees ja kui nähti, et värbajaga vestlen, siis astusid sõbrad sisse ja teatasid, et pole mõtet minuga rääkida, ega ma tegelikult ju tööd ei vaheta. Seega ma ei tea siiani, kuidas teised IT-inimestega töövestlusel suhtlevad.
Uptime’is oled olnud 20 aastat, aga kuidas sa üldse omadega IT-sektorisse jõudsid?
Ma arvutasin välja, et see on kõige loogilisem asi, mida teha. Kool sai läbi, käisime sõpradega ujumas ja üks neist teatas, et tema läheb Tartusse pabereid sisse viima, tulgu mina ka kaasa. Läksingi. Vaatasin seina peal nimekirju, et näha, kuhu vastuvõtt toimub ja kuna mu humanitaarained olid väga nõrgad, siis jäi ainsaks valikuks füüsika- ja matemaatika teaduskond. Seega Tartus kandideerisin sinna.
Läksime Viljandisse tagasi, nautisime folki ja siis kutsus teine sõber mind endaga Tallinnasse kaasa pabereid sisse viima. Välistusmeetodina kandideerisin erialadele, millele oli kõige suurem riiklik tellimus ehk neile, kuhu oli tõenäoliselt kõige lihtsam sisse saada – valikuteks olid informaatika ja arvutisüsteemid.
Peagi sai selgeks, et sain sisse nii Tartusse kui ka Tallinnasse, aga kuna Tallinn oli Viljandist kaugemal, siis otsustasin sinna minna. Ja nii ma IT-valdkonda sattusingi.
Selleks ajaks olin küll arvutit lähedalt näinud – sõpruskonnas oli õnneks üksjagu inimesi, kellele meeldis nendega nokitseda – aga ega ma neid just eriti hästi ei tundnud. See oli aeg, kus IT ei olnud popp, vaid oli mingi patsiga poiste valdkond. Tänaseks on see olukord muidugi üksjagu muutunud ning IT-huvilised on erinevate süsteemidega tihti juba enne kooli algust kokku puutunud. Mulle anti tööl aga paks Windowsi haldamise käsiraamat kätte ja pidin kooli ja reaalse töö koostöös endale kõik selgeks tegema.
Nagu märkisid, siis oled juba algusaegadest saadik tegelenud värbamisega ja päeva lõpuks oled sina see, kes peab ütlema, kas kandidaat sobib Uptime’i tööle või ei. Mis sa arvad, mis on need kõige olulisemad asjad, mis panevad sind jah-sõna ütlema?
Me oleme alati otsinud ja otsime tänaseni enda juurde tööle inimesi, kes on asjalikud ja lahendustele orienteeritud. Meie jaoks on peamised tahe ja oskused ning see, et inimene ülejäänud kollektiiviga hästi kokku sobiks. Otsime inimesi, kes on valmis teistega koostööd tegema, lahendused leidma ja siis asjad ära tegema. Pealehakkamine, soov ennast arendada ning siiras huvi valdkonna vastu on samuti suurteks plussideks. Üritame siiski alati leida töövormi, mis igale individuaalsele inimesele kõige paremini sobib.
Upitme on koht, kus tuleb uusi projekte ja kliente pidevalt juurde. Me kasvame, tehnoloogiad muutuvad, kliendid arenevad ja nende vajadused muutuvad. Kõik see sunnib ka ennast kogu aeg täiendama ning annab võimaluse pidevalt midagi paremini teha. See soov paremaks saada nii isiklikul kui ka üleettevõttelisel tasemel ongi see, mis mind siin hoidnud ja usun, et hoiab ka edasi.
Tahaksid Uptime'iga liituda?
Kas Uptime kõlab nagu sinu sorti ettevõte? Kui nii, siis heida pilk vabadele töökohtadele ning loodame, et võtad meiega ühendust – räägime sinuga hea meelega!
