Kuigi ettevõttel võib endal võimekas IT-meeskond olemas olla, siis on vältimatu, et aeg-ajalt nõuavad projektid kompetentse, mida olemasolevas meeskonnas ei ole ja mille tarbeks kedagi ajutiselt pole tööle võimalik võtta. See on probleem, mille aitas Uptime lahendada Eesti mobiilsusettevõttel, kes soovis üles ehitada uut iseteenindussüsteemi, kuid mille jaoks olnuks vaja vaid projekti ajaks komplekteerida meeskond arendajaid, testijaid, projektijuhte ning disainispetsialiste.
“Kliendi vajadus oli üsnagi selge – keegi peaks mõnda aega nokitsema tootedisaini kallal, seejärel oli vaja kulutada veidi analüütiku tööaega, et panna paika ärinõuded ja funktsionaalsus, niisamuti läks projekti tipphetkedel vaja kolme-nelja arendajat, kuid kaht neist vaid loetud nädalateks ning seejärel oli vaja veidi tegeleda testimise ja kvaliteedikontrolliga,” lausus Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero. “Ühtekokku oleks kliendil endal olnud vaja projekti lõpuni jooksmiseks seitset-kaheksat inimest ning kui arendusprotsess läbi, siis poleks nende järgi enam vajadust olnud.”
Selleks, et tagada projekti kiire valmimine ning pääseda ligi erinevate kompetentsidega spetsialistidele ja osakoormusega spetsiifilistele rollidele – näiteks DevOps või disain – pöörduski klient Uptime’i poole. Pärast esmast vajaduste kaardistamist ning tööpõhimõtete paika loksutamist, sai komplekteerida meeskonna, kuhu kuulusid kõik vajalikud kompetentsid täpselt sellises mahus, nagu klient seda vajas.
Esimene samm: kontseptsioon ja tootedisain
Kuna kliendi jaoks oli tegu uue ärisuunaga, oli nende jaoks oluline kaasata projekti värskete mõtete ja uudsete lähenemistega eksperte. Seetõttu osales Uptime aktiivselt nii skoobi kui ka toote põhimõtete väljatöötamise juures, pakkudes välja ideid, millele poleks muidu osatud tähelepanugi pöörata.
Pärast esmase plaani paika saamist sai projektimeeskond hakata juba tööle tootedisaini ja visuaalse poole kallal, et pärast seda asuda juba tehnilisemate ülesannete kallale.
“Disainifaasi ajal on arendajate panus pigem väike ning ressursikasutus seetõttu ebaefektiivne. Seevastu Uptime’i mudeli puhul sai klient kasutada vaid neid ressursse, mida ta parasjagu vajas – UI/UX disainer sai töötada sobivate lahenduste kallal, ilma et klient oleks samal ajal pidanud muretsema, et arendajad või testijad käed rüpes istuvad,” selgitas Seero. “Samal ajal kandis projektijuht hoolt, et erinevad faasid võimalikult kiirelt läbitud saaks, minimeerides nõnda alaliselt time-to-market ajaraami.”
Teine samm: tehniline disain ja ajakava
Pärast UI/UX tööde lõppu anti pall edasi arhitekti kätte, kes pani paika selle, kuidas uus iseteeninduskeskkond tehniliselt üles ehitatakse. Arvestades kliendi vajadusi ning UI/UX disaineri sisendit, sai valitud lahenduseks React ja Node, vastates nii kliendi tehnilistele nõuetele kui ka sobitudes varem ehitatud back-endiga.
“Kui tehniline raamistik paika sai, sai projektijuht panna lukku arenduse ajakava ning anda erinevad tükid töösse erinevatele arendajatele. Seejuures tasub tähele panna, et arenduse erinevates punktides oli vaja erineva kompetentsiga ja erinevas koguses arendajaid – mõnel hetkel oli tarvis, et korraga töötaks kolm spetsialisti, kuid pärast teatud komponentide valmimist jagus tööd vaid ühele,” lisas Seero.
Kolmas samm: arendus
Uus iseteeninduskeskkond otsustati ehitada JavaScriptile ning skoobi ja ajakava paika panemisel sai selgeks, tööd jagub kuni kolmele arendajale – kuid seda mitte alati. Arenduse algusfaasis eraldas Uptime projekti jaoks kolm arendajat, kuid pärast suuremate tööd valmimist jätkas viimaste Reacti komponentide kallal töötamist vaid üks programmeerija.
“Sellise lähenemise võtmine tagas, et ükski arendusetapp ei jääks ootama seda, et kuskil midagi muud valmiks. Baasfunktsionaalsus ja kõige olulisemad töövood said kolme arendaja toel kiirelt valmis ning kui esimesed tükid testimisse jõudsid, sai projekti juures töömahu hulka ja projekti teekaarti arvestades edaspidi kasutada vaid üht programmeerijat,” selgitas Seero. “See on ka selle mudeli võlu – kliendi kasutuses on täpselt nii palju ressursse, kui ta antud ajahetkel vajab.”
Neljas samm: testimine ja pikaajaline tugi
Enne uue iseteeninduskeskkonna lansseerimist liikus projekt QA-spetsialisti kätte, kes tagas, et kõik loodu vastaks Uptime’i enda kvaliteedistandarditele ja töötaks just nii, nagu klient ette nägi. Lisaks sellele pakub Uptime loodud lahendusele pikaajalist tuge ja hooldust, monitoorides iseteeninduskeskkonna tööd ja viies vastavalt vajadusele või kliendi soovidele sisse parandusi, uuendusi ja täiendusi, olles toeks ka jätkuarenduste ja kõige muuga, mida lõppkliendi vajaduste täitmiseks vaja läheb.
“Selle asemel, et kulutada meeletut aega sobivate inimeste värbamiseks, kelle järgi on vajadus vaid ajutiselt, sai klienti projekti ideestaadiumist lõpplahendusi loetud kuudega, hoides samas investeeringu mõistlikul tasemel ning teades, et tema toote kallal töötas meeskond, kellele pädevuses pole vaja kahelda,” lisas Seero.
