Uptime tähistab tänavu oma 30. juubelit, mistõttu tõstame esile valiku inimesi, kes on meiega olnud kauem kui keegi teine ja küsime neilt: arvestades kõiki võimalusi maailmas, miks oled sa otsustanud end nõnda pikaks Uptime’iga siduda?
Projekti- ja tiimijuht Kersti on tänaseks Uptime’is olnud enam kui 15 aastat, keskendudes oma igapäevatöös peamiselt tarkvaralahendustele, mis aitavad erinevaid meediaettevõtteid käimas hoida. Kuigi omal ajal sattus ta IT-valdkonda juhuse tahtel, siis märgib ta, et nii töö ise, igapäevased väljakutsed, kollektiiv kui ka Uptime’is valitsev töökultuur on midagi, millest tal veel niipea küllalt ei saa.
Kersti jagab, mis teda igapäevaselt käimas hoiab, miks talle Uptime’i töökultuur hästi sobib ja kuidas on tema silme läbi nii IT-sektor tervikuna kui ka Uptime aja jooksul muutunud.
Kuidas sa Uptime’i sattusid?
Uptime’i sattusin ma 2006. aastal, kuna tundsin, et tahaksin teha midagi veidi teistsugust. Enne siia tulekut töötasin aastaid Ekspress Postis sarnase tarkvara kallal, millega tänaseni Uptime’is tegeleme ning kuna Uptime oli meie üks arenduspartneritest, siis nägin selgelt, kuidas seal tööd tehakse ja mida sealt oodata tasub.
Esimest korda kutsuti mind liituma juba 2001. aastal, kuid samal ajal toimusid eelnevas töökohas suured ühinemised ja süsteemide üles ehitamised, seega oli mul osakonnajuhi ja arenduste vedajana väga põnev ning otsustasin oma projektid ikkagi lõpuni joosta. Mõned aastad hiljem sai aga selgeks, et praegune hakkab ennast mõnevõrra ammendama. Oli küll mugav, kuid tundsin, et midagi võiks olla teistmoodi.
Kuna olin selleks ajaks juba paljude Uptime’i inimestega saanud väga lähedaseks, siis uurisin ühel koosviibimisel naljaga pooleks, et mis olukord on ja kas kunagi õhku visatud mõte meeskonnaga liituda pädeb siiani. Pärast seda liikusid asjad juba väga kiirelt ja õige pea alustasin tööd ärianalüütikuna. Toona tegeles minu praeguse valdkonnaga Uptime’is 3-4 tiimi, tänaseks on need koondunud üheks üksuseks, kus täidan tiimijuhi, projektijuhi ja ärianalüütiku rolli.
Kuidas on su töö aja jooksul muutunud?
Uptime’iga liitusin algselt ärianalüütikuna, mis tähendas, et lisaks kõigele muule pidin endale selgeks tegema, kuidas üldse analüüsi tehakse. Alguses läks see kõik veidi üle kivide ja kändude, kuid kuna tundsin valdkonda võrdlemisi hästi, siis suutsin üsnagi hõlpsalt täita ärianalüütikule esitatud ootuseid – mõista klientide ärivajadusi ning tõlkida need arendajatele hõlpsalt arusaadavasse vormi. Kuna olin selleks ajaks klientide äri olemusega juba pikalt kokku puutunud, siis suutsin ka potentsiaalseid probleeme ennetada ja pakkuda välja lahendusi, mille pealt klient ei pruukinud ise mõeldagi.
Järgmised neli aastat tegingi puhtalt ärianalüütiku tööd. See aeg mulle väga meeldis – sain igal ajahetkel tegutseda oma väikses mullis võrdlemisi konkreetsete ülesannetega, ilma, et peaksin eriti palju muretsema ülejäänud tiimi või kliendi jooksvate murede eest – mulle oli ülesanne kätte antud ja sain sellega möllata.
Aastaks 2010 olid pärast majanduskriisi nii meil kui ka teistes valdkondades arendusmahud üksjagu kokku kuivanud, mis tähendas, et kunagisest suurest neljast meediaga tegelevast tiimist olid alles jäänud vaid sarikad. Sel ajal otsustas lahkuda ka varem asju vedanud projektijuht ning alles jäimegi mina ja üks kogenud arendaja.
Kuni uue projektijuhi leidmiseni nõustusin rolli kohustused enda kanda võtta. Projektijuhi kohusetäitja roll kujunes üsna pikaks ja kui ühel hetkel leitigi tiimile uus juht, siis selleks ajaks olin projektijuhi rolli nii sisse elanud, et oli keeruline seda käest anda ja ega enam ei tahtnud ka. Tegin juhtkonnale ettepaneku, et võiksin projektide haldamise alaliselt enda peale võtta. Järgmised kaks aastat koosneski tiim vaid minust ja arendajast, kuid majanduse taastumise rütmis tõusid ka arendusmahud ning tänaseks oleme tiimis kuuekesi.
Täna kulub meie peamine fookus sarnase süsteemi nelja erineva haru ehitamisele. Aeg-ajalt teeme ka muid asju, kuid kuna mulle meeldib päriselt mõista, kuidas kliendi äri töötab ja mida on tal edu saavutamiseks vaja, siis pigem väldime lühikesi sutsakaid muudesse valdkondadesse ja keskendume sellele, millega saame töötada pikemaajaliselt.
Märkisid, et Uptime’is alustasid ärianalüütikuna ning eelmises töökohas vedasid kõiki arendusi. Kuidas sa algselt üldse IT-teemade peale sattusid?
IT-teemadega sattusin tegelema üsnagi juhuslikult, seast reaalsuses mul sellealast haridust ei ole. Ülikoolis õppisin sotsiaaltööd, kuid pärast lõpetamist jäin lastega koduseks ning kui oli aeg uuesti tööturule siseneda, siis mõistsin, et see ei ole tegelikult valdkond, millega tahaksin igapäevaselt tegeleda. Kuna sellele selgusele jõudmise ajal oli 90-ndate lõpp ehk aeg, mil vabasid töökohti just üleliia palju polnud, siis otsustasin alustada karjääriredelil ronimist päris algusest ja kandideerisin tööle teenindajaks.
Üllatuslikult helistati mulle tagasi ja öeldi, et nad ei tahaks minuga rääkida teenindaja kohast, vaid pigem võiksin tulla andmetöötlejaks. Põhjus väga lihtne – minu CVs oli kirjas, et olin kooli ajal praktika käigus kokku puutunud Access andmebaasidega ning just seda oskust oli andmetöötlejal vaja.
See esmane kokkupuude andmebaasidega tekkis samuti veidi ebatavalisel moel. Kooli ajal tegutsesin umbes aasta tudengiorganisatsioonis, mis oli oma aja kohta väga innovaatiline ja liitis oma tööprotsessi juba üsna varajasel ajal arvutid. Kui asusin oma koolipraktikat läbima, siis olid arvutid jõudmas ka praktika asutustesse ja kuidagi kujunes nii, et üksjagu sai aidatud sealseid töötajaid, kellega kokku puutusin, esmaseid arvutikasutamis toiminguid tegema – kuidas masinad sisse lülitada ja hiirt liigutada. Nende tegevuste kõrval oli mul võimalus esimest korda tutvuda Accessiga ja aidata luua esimesed Access andmebaasid, et veidi paberite hulka vähendada.
Kõik eelnev aitas mul alustada tööd andmetöötleja ametikohal. Üsna kiirelt liikusin edasi sarnasele ametikohale Ekspress Postis. Laisa inimesena sai tehtud hulgaliselt arenduspanekuid – mulle ei meeldinud teha rutiinset käsitööd ja tõstatasin küsimusi, kas asjad võiks kuidagi ise juhtuda – ehk siis süsteem võiks automaatselt teha mingid tegevused. Aja jooksul sai selliste projektide vedamine aina suuremaks osaks mu tööst ja kaldusin rohkem ja rohkem IT-teemade vedamise peale.
Uptime’is oled tänaseks olnud üle 15 aasta. Mis sind siin hoiab?
Eelkõige hindan Uptime puhul seda, et siin ei ole mingeid intriige, nõmedaid konflikte ja asjadest saab rääkida nii nagu nad on – otse ja ausalt. Asjaajamine on ratsionaalne ja probleemide korral pannakse oma emotsioonid korraks ootele ja leitakse reaalsed lahendused, mis aitavad murekohad ära lahendada.
Tänaseks olen siin olnud üle 15 aasta ja ma ei mäleta selle aja jooksul ühtegi korda, kus oleksin tundnud, et ma ei taha tööle minna. See ei tähenda muidugi seda, et kõik alati roosiline oleks. Muidugi on probleeme ja intensiivsemaid ja keerulisemaid perioode, aga sind on alati toetamas asjalik kollektiiv, kellega koos saab asjad korda ja jälle jõudsalt edasi liikuda.
Eelneva kõrval hoiab mind siin ka see vabadus, mida Uptime mulle pakub. Mul on oma tiim, oma projektid, oma eelarve ja seejuures tohutu otsustusvabadus. Saan vedada justkui oma väikest firmat teise firma sees, samas teades, et vajadusel saan alati kuskilt tuge ja nõu. Miks ma peaksin kuskile minema, kui ma olen näinud, kuidas on asjad mujal ja kuidas on asjad siin?
Pikalt Uptime’is olnud inimesena tead kindlasti ka huvitavaid lugusid ja aja jooksul õpitud õppetunde. Mis sulle kõige eredama mälestusena pähe tuleb?
Üks ere ja ka valus mälestus pärineb minu Uptime’i elu algusest, kus serveri rikke tõttu läksid kaduma kliendi pooleteise kuu andmed.
Andmete lõplikuks taastamisele kulus üsna pikk aeg, aga oli muljetavaldav, millise kiirusega suutsime taastada seisu, et klient saaks uuesti tööd alustada. Selle esimese intensiivse nädala jooksul pakkusid kõik Uptime’i töötajad tuge, lisaks ka tohutu hulk tudengeid, kes suudeti kiirelt leida ja välja õpetada. Seesugune ühtekuuluvustunne ja oma aja ning oskuste panustamine suure probleemi lahendamisel oli midagi erilist.
Lõpuks sai muidugi kõik korda, aga õppetund kindlasti kõikidele selge: tee kindlaks, et varukoopiate tegemine ka päriselt töötab.
On meelde jäänud ka üks arendusprojekt, kus pisut survestasin klienti nõustuma minu poolt pakutud keerukama ja kallima lahendusega andmete koondamiseks, et säästa töötajate aega aruannete kokkupanemisel. Olin üsna mures, et äkki teen kliendile liiga, aga meie mõlema üllatuseks, lisaks töötajate aja säästmisele, leidis klient ka hulga “kadunud raha” üles: tulid välja andmed, mille alusel jäid varasemalt arved esitamata kuna need polnud kõigis vajalikes Exceli tabelites kajastatud.
Sellised hetked on alati eriti toredad, kus silmnähtavalt ja käega katsutavalt läheb midagi paremaks. Ja õnneks selliseid hetki on palju!
Oled juba viidanud sellele, miks sulle meeldib Uptime’is töötada. Kui paluksin sul aga üldiselt kirjeldada, millisele inimesele Uptime kõige paremini sobib, siis mis omadused tooksid välja?
Ise oma tiimi inimesi otsides olen alati pannud rõhu sellele, et inimene oleks hea suhtleja, silm peab särama ja peab olema tahe asjadest aru saada ning õppida.
Projektijuht peab olema väga hea suhtleja. Olles korraga nii kliendihaldur kui tiimijuht on oluline, et sujuks töö nii kliendi kui tiimiga. See tähendab, et inimesel peab Ehk siis peab olema tahe klientidega suhelda, nende soovidest aru saada ja lahendusi leida, probleemide korral neile kiirelt reageerida. Oma tiimi tuleb hoida ja toetada, selged tööülesanded anda – olla olemas nende jaoks.
Meil on Uptime’is kokkuhoidev ja meeldiv seltskond, seega võiks sama otsida ka inimene, kes tahab meiega liituda. Intriige siin punuda ei saa, seega selliste huvidega tasub pigem vaadata mujale.
Kas Uptime tundub nagu sinu sorti ettevõte?
Kui nii, siis heida pilk vabadele töökohtadele ning loodame, et võtad meiega ühendust – räägime sinuga hea meelega!
