Vigade tegemine on loomulik nähtus, kuid tänaseni võib leida ettevõtteid, kus eksimist ning normist kõrvale kaldumist ei sallita. Kuigi selline lähenemine võib ära tuua tulemused, siis hästi toimivas ning töötajate arengut soodustavas meeskonnas peab laskma inimestel eksida, oma vigadest õppida ning seejärel paremini edasi minema, räägib Uptime’i tegevjuht Eero Tohver.
Igas valdkonnas on mingi viis, kuidas asju tehakse ning valdkonnas pikalt töötanud inimesed – vanemad kolleegid ja ettevõtte juhtkond – võivad kergelt astuda auku, kus alles kogemust korjavale inimesele üritatakse õiged lähenemised ette dikteerida, väga selge suund paika panna ning tagada kindel standard. Kuigi mingi maani on see õigustatud ning ükski firma ei saa lasta välja praaki, tekitada katsetamiste tõttu probleeme oma klientidele, või lasta tööl vigade tõttu täielikult seiskuda, on oluline, et inimestel säiliks võimalus jätta asjadele oma pitser ning vajadusel oma enda eksimustest õppida.
Teemade spekter, mille juures uute lähenemiste proovimine ja katsetamine häid tulemusi anda võib, on pea lõputu. Uptime’i puhul saame rääkida uute või ka hästiunustatud vanade tehnilise lahenduste katsetamisest, uudsetest müügi- ja turundustegevustest, värskest lähenemisest värbamisele või kasvõi mõne ürituse korraldamisest. Igas ettevõttes on omad võimalused katsetamiseks, potentsiaalseks põrumiseks ning õppimiseks. Tuleb leida oma valulävi ja võimalik kasutegur.
Katsetamine aitab leida uued võimalused
Hoolimata võimalikest ohukohtadest ning tagasilöökidest tasuks mõista, et inimestele veidi vabamate käte andmine võib lisaks nende enda arengule anda tulemuseks ka oluliselt suurema edu. Kuigi algselt võis välja käidud mõte tunduda kindlalt tupikusuunal liikuvat, siis pole ennekuulmatud juhud, kus uus suund ongi asjad märkimisväärselt paremaks muutnud. Ka lähenemiste puhul, mida on kasutatud juba pikalt, on aeg-ajalt kasulik küsida, et kas see on ikka parim viis millegi tegemiseks või oleme lihtsalt jäänud mugavustsooni kinni.
Arusaadavalt ei lõpe paljud katsetused edukalt, kuid see ei tähenda veel sugugi seda, et see oleks ettevõtte jaoks kaotus. Inimesed õpivad kõige paremini oma enda vigadest ning tihti on ainsaks viisiks tõestada, miks on midagi parimaks lahenduseks, see kui lasta kellelgi proovida asju teha muul moel ning siis tulemust hinnata. Päeva lõpuks õpib sellest nii ettevõte kui ka töötaja, seega võidavad vigu sallivast kultuurist kõik.
Küll aga ei saa lasta vigu teha lihtsalt vigade tegemise pärast. Iga eksimine peab olema võimalus õppimiseks ja on oluline, et oleks paigas selged mõõdikud, keegi hoiaks tegevusel silma peal ning kuskil oleks ka paika pandud, millal tõmbame joone alla ning otsustame eksperimendi lõpetada. Paigas peaks olema ka see, et kuidas sellest õpitakse – olgu valitud lähenemiseks retro-koosolekud, arenguvestlused, või midagi muud, probleemide tuum ning õppetunnid peaks kõikidele osapooltele selgeks saama.
Samuti tasuks võimalusel vähemalt esialgu piirduda väiksemate tükkidega – selle asemel, et ehitada terve projekt üles mõnele lähenemisele, milles paljud kahtlevad, võiks anda eksperimenteerimisvabaduse mingile tükile ning selle pealt hinnata, kas tegu on millegi mõistlikuga.
Vales suunas ei saa joosta lõputult
Kõige eelneva juures on aga oluline, et inimestele laia otsustus- ning vastutusvabadust pakkuvas ettevõttes ei saaks eksimused ja vead ei halvata tööprotsesse, mõjutada kliente ning lämmatada muidu edukaid ja tublisid inimesi. Kuigi katsetamine ning proovimine on inimeste arengu vaatest oluline, ei saa lasta kellelgi lõputult metsa poole joosta, seda nii ärilise edu inimeste enda motivatsiooni vaatest.
Hästi korraldatud töökeskkonnas on leitud õige tasakaalupunkt vabaduse ning abikõrte vahel, kus inimestel on võimalik võtta enda meelest kõige parem lähenemine, kuid kus on alati olemas keegi, kes saab asjad vajadusel õigele teele tagasi aidata, jagada nõu probleemide lahendamiseks või öelda, et asjad on läinud piisavalt kaugele ning nüüd tasuks äkki kõigele peale vaadata ja mõelda, kuidas edasi.
Kui asjad kulgevad nagu peavad, on lõpptulemuseks töökeskkond, kus inimesed saavad katsetada ja õppida, kartmata seejuures läbikukkumist; projektid kulgevad endiselt tempos, mis on kõikidele osapooltele rahuldav; ning aeg-ajalt esinevate põrumiste toel areneb terve organisatsiooni nutikus, valdkonna mõistmine ja töörõõm. Sellise kultuuri üles ehitamine on aeganõudev töö, kuid oma inimesi piisavalt usaldades on võimalik jõuda väga heade tulemusteni.
Liitu meie tiimiga!
Kas Uptime kõlab nagu sinu sorti ettevõte? Kui nii, siis heida pilk vabadele töökohtadele ning loodame, et võtad meiega ühendust – räägime sinuga hea meelega!
