Uptime´is saab lisaks Tallinnas ja Tartus töötamisele tegutseda ka mõnes hoopis teistsuguses põnevas kohas, näiteks Norras, kus Uptime´il on samuti kontor. Arendaja ja IT arhitekt Tanel Hiob sinna suunduski, et olla kliendile lähemal ja jääda samal ajal ka Uptime´i. On asju, mida kaugtööga ei saa teha ja tiimitöö panganduses tegutsevas Norra idufirmas on Tanelile saanud uueks põnevaks väljakutseks.
Uurisime, mida ta Norras praegu teeb.
Oled nüüd Uptime´i Norra kontoris, kuidas sinna sattusid ja mida seal teed?
Üks väike startup pank leidis Facebookist meie kuulutuse ja võttis ühendust. Nad tahtsid .NET rakendust ehitada ja vajasid selleks abi.
Mina olin üks meiepoolseid esindusarendajaid ja juhtuski nii, et sobisin sellesse startuppi nii iseloomult kui oskustelt. Minu algne roll oli pilvetarkvara arhitekt. Kuna me oleme startup, siis sellele lisandus üsna pea ühe uue toote technical lead ja samal ajal ka team lead´i amet.
Peaaegu aastake hiljem tekkis veel probleem, et ma ei saa efektiivselt arhitektuuri ehitada, kui kohapeal pole. Kahjuks kaugtöö välistab osa põnevamaid rolle, mis sul firmas olla saavad. Õnneks on Uptime´il ka Norra haru, mis täitsa tegus. Mõtlesin, et ma olen veel noor ja tahan üht suuremat seiklust ning nüüd kirjutangi seda vastust siit Oslo kesklinnast meie startup panga kontorist.
Norra fintech lahendus pidi olema uutmoodi digitaalne pank. Mis on seal uut, mida varem pole tehtud ja kuidas see näiteks klientidele teistmoodi välja paistab?
Parem on öelda, et me teeme midagi palju paremini, kui seda enne on tehtud.
Tänaseks on meil kaks suuremat toodet. Esimene on arvete faktooring, mis tähendab, et me ostame pisikese vaheltkasuga väikefirmade arveid ära, et nad ei peaks nende sissenõudmisega tegelema. Teine toode on äridele väikelaenude andmine, mis aastaga tagasi tuleb maksta. Eriliseks teeb selle kasutatav tehnoloogia. Norras on näiteks võimalik hõlpsalt kõikide firmade ja eraisikute avalikke andmeid küsida. Enne “tere” lehe avanemist oleme me juba kokku küsinud, kes sa oled ja kas sa oled kunagi mõne pahandusega hakkama saanud. Avalduse laseme kliendil ainult sellepärast ära täita, et pärast kontrollida, kas ta rääkis tõtt või mitte.
Peaaegu kogu meie äri käib üle APIde. Kõigi teenuste tarbimiseks on võimalik kirjutada skript, mida ma tegelikult arenduse kontrollimiseks juba teengi. Konkurentidel on raske sarnast lahendust korralikult tööle saada või nad kasutavad tehnika asemel rohkem tööjõudu. Tänu sellele lahendusele suudame oluliselt kiiremini laenuandmise otsuse ära teha.
Milliseid uusi lahendusi on selle projekti arenduses kasutatud?
Alustame sellest, et kogu rakendus koos arendusega on Azure´i pilves. Microsoft avaldas hiljuti, et nende uus Põhja-Euroopa Azure´i andmekeskus tuleb Oslosse. Meie ressursigrupid on kahjuks veel Iirimaal, aga kavatseme siiasamasse kogu oma asjad migreerida. Arendusprotsess käib läbi Azure Devops´i keskkonna, meil on kõige modernsemad arendusprotsessid. Commit´id, task´id, release´id, error´id on omavahel automaatselt seotud. Me näeme, mis release´is ehk tarkvaraväljalaskes mis viga tekkis. Näeme, mis taskid ehk tööülesanded millise release´iga üles läksid. Meie release kontrollib, kas keskkond hakkas ebanormaalselt käituma.
Sa ei leia mitte kuskilt mujalt nii ägedaid protsesse!
Meil on veel muidki huvitavaid tehnoloogiaid, mida kasutame. Osad kasutajaliidesed on kirjutatud Blazori rakenduseks. Blazorist võib mõelda kui WebForms´ist, mis päriselt töötab ja mida on mõnus arendada. Kui sind häirib, et iga aasta uut Javascripti raamistikku õppima peab, siis Blazor on just Sulle! Veel mõned huvitavad märksõnad on CQRS, ML (yep, machine learning), NetCore 3.0, C# 8.0, FP, TDD, VueJS.
Praegu oled Norra pangandusprojekti arendanud aasta – kuidas on läinud norrakatega suheldes, kas on ka midagi teistmoodi?
Norra on nagu noor seksikas Šveits. Norrakad on praegu kõige progressiivsemad. Nad ei kasuta sularaha, linnas võib kohata isesõitvaid busse, iga kolmas auto on mõni Tesla mudel ja enamus uksi avanevad iseenesest.
Ma ütleks, et Oslo on meile kõige lähemal asuv Silicon Valley.
Norrakad on praegu nõus ka rohkem investeerima, võimsamaid tööriistu kasutama ja rohkem arendajaid kaasama.
Kuidas sa üldse jõudsid Uptime´i?
Mäletan, et käisin parasjagu viimast aastat ülikoolis ja kevadel oli vähem aineid. Lõputööd sai kodus teha ja suure enamuse programmeerimisaineid sain üle lasta. Kaua sa ikka arvutiga mängida jaksad, otsustasin kuhugi tööle minna. Praktika oli ka vaja ära teha. Üks kursakaaslane oli just Uptime´ist tulnud ja kirjeldas seda kui päris rasket kogemust. Võrratu! Otsustasin oma võimeid proovida.
Otsisin Uptime´i kodulehelt telefoninumbri ja helistasin otse Uptime´i tehnoloogiajuhile Raimole. Vestlus jäi lühikeseks. Ütlesin, et tahan tööle tulla. Raimo ütles, et eks ma siis tulgu. Paari päeva pärast istusin juba kontoris ja kirjutasin Sharepointi.
Millega enne tegelesid, kui palju olid varem kursis tarkvaraarendusega?
Ma olen üks nendest inimestest, kes pole millegi muuga kui tarkvaraarendusega tegelenud.
Programmeerimisega alustasin juba põhikooli lõpus, kui oli soov oma mängu teha. Esialgu C/C++ programmeerimiskeeled, edasi WinAPI/DirectX, siis PHP/Java. Millalgi hakkasin uurima, mida mu Visual Studio lisaks C/C++ arendusele veel oskab ja leidsin oma kodu .NET/C# maailmas.
Paraku päris maailmas käib arendus teistmoodi, kui mu senine kodune häkkimine oli olnud ja pidin ka selle endale selgeks tegema.
Milline on olnud sinu areng Uptime´is, mis on kõige vajalikum kogemus?
Arvan, et arendajana õpib kõige rohkem rasketest projektidest. Minu karjäär algas ühe suure hajussüsteemiga, mille vanemarendajad töökohta vahetasid mõni kuu peale minu saabumist.
Järsku olin selle lohega üksi. Palju magamata öid, aga lõpuks saime ta taltsaks. Pärast seda olin ma enesekindel, et ükskõik kui halvas olukorras projekt on, saab alati midagi ette võtta. Ükski minu laevuke pole veel põhja läinud.
Programmeerida oskame me kõik, aga mitte korraga. Enamus Uptime´is omandatud ajatutest oskustest ongi seotud sellega, kuidas efektiivselt meeskonnana töötada.
Millega tegeled vabal ajal, milliste hobidega? Kas saab selle kõigega veel Norras edasi tegeleda?
Eestis meeldis mulle squashi mängida, rauda pumbata ja kitarri keelitseda.
Oslos on üllatavalt palju squashiväljakuid, ma leidsin juba esimesel õhtul firmast endale mängupartneri. Alkohol on siin kallis, aga lõhe ja trenn suhteliselt odavad, seega hea võimalus oma halbu harjumusi muuta. Minusugustele rokkmuusikahuvilistele leidub oluliselt rohkem pubisid kui Eestis. Oslos on ka palju nohikute poode nagu Outland, kus müüakse kaarte, mängukujukesi ja muud nänni. Iga nurga peal leidub midagi uut ja põnevat.
