Uptime tähistab tänavu oma 30. juubelit, mistõttu tõstame esile valiku inimesi, kes on meiega olnud juba pikalt ja uurime, miks nad on otsustanud Uptime’i püsima jääda ja mis on see, mis neile siin meeldib.
Arendaja/arhitekt Tanel Hiob on tänaseks Uptime’i ridades olnud kümme aastat, kasvades juunior arendajast kellekski, kelle poole teised nõu saamiseks pöörduvad. Kuigi igapäevaselt on Taneli tööks teistele nende kirjutatud koodi ja loodud lahenduste osas tagasisidet pakkuda, siis julgustab ta kõiki teisi ka tema tehtut kommenteerima ja julgelt sõna võtma – vaid nii on võimalik ka kogenud spetsialistil edasi areneda.
Selles intervjuus räägib Tanel sellest, kuidas ta IT-sektorisse sattus, milline on tema tavaline tööpäev ja ka sellest, miks talle Uptime’i ridades meeldib.
Ametlike paberite järgi oled sa arendaja/arhitekt. Mida su töö endast täpselt kujutab?
Nagu nimigi ütleb, siis minu töö on laias plaanis jaotunud kaheks suuremaks tükiks. Neist esimene on arhitekti roll, mis tähendab, et olen teistele arendajatele nõuandjaks, mentoriks ja aitan neil lahendada probleeme, millega nad võivad ise hätta jääda. Üks osa sellest rollist on olla võrdlemisi hands-on ehk vaadata üle teiste kirjutatud koodi, kommenteerida stiili ja küsida keerulisi küsimusi kui on midagi sellist, mis jääb mulle segaseks. Kõige selle eesmärgiks on mõistagi luua parem lõpptulemus ja aidata kõigil veelgi osavamaks muutuda. Seega see osa mu tööst on väga suures osas inimestega suhtlemine ja teiste aitamine.
Arhitektina on minu rolliks olla ka infovaramu ehk osata vastata kohati võrdlemisi ootamatutele küsimustele, mis kellelgi mõne projekti juures tekkida võib. See tähendab, et pean olema pea igal hetkel valmis selleks, et keegi küsib mult soovitust mõne arenduse jaoks, millega ma eriti täpselt kursis pole; praktikantide küsimusteks nende projektidega seonduva kohta; või tuleb keegi ja küsib, kuidas pilves mõnda asja teha. Kuna pean pidevalt mõtlema väga laia spektri erinevate asjade peale, siis tänaseks on pähe kogunenud üsna korralik know-how baas ja enamasti suudan ka vastuse pakkuda. Kui ei suuda, siis pean veidi nuputama ja sobiva vastusega veidi hiljem küsija juurde tagasi minema.
Nende ülesannete raames ma just eriti palju programmeerida ei saa, küll aga aitavad seda soovi täita enda projektid. Nagu ametinimetus ütleb, siis tegelen igapäevaselt ka päriselt kättpidi arendusprojektides sees olemisega. Enamasti langeb mu arendajatöö team leadi ülesannetesse ja peamiselt just siis, kui mingi projektiga esinevad probleemid, mida pole osatud ära lahendada. Uue projekti peale minnes üritan kõigest toimuvast aru saada, hakata ühest otsast lihtsamaid taske lahendama ning harilikult ühe-kahe kuu jooksul on pilt piisavalt selge, et ülejäänud meeskonna toel arendus uuesti rööbastele vedada. Kui asjad on ilusad ja suuremaid probleeme enam pole, liigun edasi järgmise projekti peale teisi tulekahjusid kustutama – mitte, et alati midagi põleks, aga kellelgi on ikka tuge vaja.
Seega laias plaanis on minu ülesandeks olla toeks ja abiväeks teistele, lahendada keerulisi ülesandeid ning aidata mõelda välja lahendused rasketele probleemidele. Uptime’ile omaselt ei ole see kuidagi hierarhiline ehk ma ei käi keelamas-käskimas, vaid pigem olen olemas siis, kui keegi tunneb, et ta vajaks teist silmapaari, abikätt, või soovib lihtsalt mõtteid põrgatada.
Märkisid, et oled tänaseks suuresti sina-peal laia hulga küsimustega. Mis tehnoloogiad sind ennast kõige rohkem huvitavad ja milline on su tech-stack?
Parem küsimus on see, et mis mind ei huvita. Ma olen inimene, kes elab ja hingab koodi ning tarkvara. Olles nüüdseks ligi kümme aastat professionaalselt tarkvaraarendusega tegelenud, olen kokku puutunud üsna paljuga. Mulle on hingelähedane pilvetemaatika, terav ja kiire kood ning viimasel ajal aina rohkem ka makroskaalal ehk arhitektina tegutsemine – mulle meeldib luua mingit väärtust ja tunnen, et hetkel on selle jaoks heaks väljundiks teiste aitamine ning suurema pildi vaatamine.
Kui rääkida minu enda tech-stackist, siis olen pikaajaline Microsofti fanboy. Mulle meeldib .NET ja kõik sellega seotu. See on selge, puhas ja paljude võimalustega ning seda ümbritsevad pilve-, IoT- ja andmebaasiteemad on midagi, mis mulle väga hästi sobivad. Samuti olen suur F# propageerija – funktsionaalse programmeerimise oskus on midagi, mis aitab igal arendajal oma tänast tööd paremini teha.
Kõige suurem valupunkt on minu jaoks JavaScript ja fronti-teemad. Ma ei ole selle valdkonnaga eriliseks sõbraks saanud, kuigi pean oma arhitekti ülesannetes alaliselt sellega kokku puutuma. On loogiline, et kõigile ei saagi kõik meeldida ning tänu Blazorile olen front-end teemade osas veidi asjalikumaks muutunud, seega ei ole tegu ületamatu probleemiga.
Kuidas sa algselt üldse IT-teemade peale ja sealt edasi Uptime’i sattusid?
Mulle on reaalained alati hingelähedased olnud ning tegelesin omal käel programmeerimisega juba põhikooli lõpus. Kui oli aeg ülikooli minna, siis viskasin sisuliselt münti: kas minna õppima füüsikat või ITd. Lõpuks otsustasin IT kasuks ning nii see läks.
See, kuidas oma Uptime’i sattusin, on mündiviskamisest veel huvitavam. Ülikoolis oli mul kursavend, kes käis enne mind firmades praktikal ning ühel hetkel märkis ta, et Uptime’is oli praktika olnud paganama raske. Sellest sain aru, et see võiks olla sobiv väljakutse mulle. Tavapärase värbamisprotsessi otsustasin vahele jätta, läksin Uptime’i kodulehele ning helistasin esimesele numbrile, mis ette sattus. Minu õnneks oli see tehnoloogiajuht Raimo oma ning kui ütlesin talle, et tahaksin tööle tulla, siis oli ta nõus mu vastu võtma.
Siin ma nüüd olen, kümme aastat hiljem.
Sa liitusid Uptime’iga juunior arendajana. Nüüd oled arhitekt. Milline on su arengutee Uptime’is välja näinud?
Minu teekond on olnud ehk veidi konarlikum kui teistel Uptime’iga liitujatel ning see on sundinud mind kiirelt õppima ja vajalikud oskused endale selgeks tegema. Kui olin kuu aega juuniorina töötanud, siis otsustas mu projekti team lead maailma avastama minna ning kuu pärast seda otsustas ka projekti toetanud arhitekt suunduda minna midagi uut proovima. See tähendas, et istusin toas koos õnnetu projektijuhiga ning pidin järgmised poolteist aastat metsikult pingutama, et kõik vajalik endale jooksvalt selgeks teha ja projekt eduka lõpuni tüürida.
Sarnaseid olukordasid oli veelgi ning seetõttu pidin endale jooksvalt erinevaid tehnoloogiaid selgeks tegema ja pidevalt midagi uut proovima. Kõige selle kõrval oli ja on mul veidi halb harjumus kõikides teemades kaasa rääkida – köögis räägitakse andmebaasidisainist, ma lasen endale tassi kohvi ja küsin, et miks me ei võiks teha seda üht või teistmoodi ning nädala pärast olen projektis sees, kuna mulle pakkus teema huvi. Seejuures on muidugi oluline, et üle ei pingutaks, vastasel juhul on väga lihtne läbi põleda.
Aga nii ta läinud ongi. Olen teinud palju eriilmelisi projekte, pidanud väga palju uut õppima ja kiirelt uusi oskuseid omandama. Aja jooksul on sellest välja kasvanud see roll, mis mul praeguseks on. Kõige selle käigus on mõistagi muutunud paremaks ka need protsessid, mille toel saavad nooremad arendajad midagi uut õppida ja proovida. Sellist uju või upu lähenemist enam nii ekstreemsel skaalal ei ole – kui ikka on abi vaja, siis on arhitektide või teiste arendajate toel abi alati olemas – aga kõik, kes tahavad, saavad üritada väljakutsed omal käel ära lahendada. Lihtsalt korralik turvavõrk on olemas ja kedagi üksi ei jäeta.
Märkisid, et sinu esimene team lead läks maailma avastama, ka arhitekt otsustas midagi muud proovida. Kas sul endal ei ole sellist soovi peale tulnud?
On ja ma olen seda teinud, aga veidi teises vormis kui võiks oodata.
Kui olin Uptime’is olnud ligi 6-7 aastat, siis tekkis huvi näha, kuidas mujal asju tehakse. Sel ajal töötasin ühe Norra kliendiga, kellega oli tekkinud väga hea läbisaamine ja äratundmine ning mõistsin, et tahaksin nendega veelgi tihedamalt koos töötada. Kuna Uptime’il on haru ka Norras, kus ongi mudeliks see, et arendusfirma töötajad täidavad mingeid rolle päriselt kliendi juures, siis sai ka mu soovid päriselt teoks teha, ilma, et oleksid tegelikult kunagi Uptime’ist lahkunud. Liikusin lihtsalt Eesti kontorist Norra kontori palgareale.
Sealseks projektiks oli start-up panga ehitamine ning mina täitsin arhitekti rolli. Ühtekokku olin seal aasta aega, kuid koroonakriisi tulekuga muutus olukord üsna ebaselgeks ning kindlustunne kadus, mistõttu otsustasin Eestisse naasta. Aga kogemus oli äge ning Norra kontoriga teen koos projekte tänase päevani.
Arvestades sinu kogemust oleksid võinud Eestisse naastes lüüa jalaga lahti iga ukse ja seal tööle asuda. Miks otsustasid ikkagi Uptime’i naasta?
Kui oled juba mõnda aega IT-sektoris tegutsenud ja saad läbi inimestega, kes töötavad teistes firmades, siis omad tegelikult üsna head üldpilti sellest, kuidas mujal asjad on. Teisest Uptime’i sugusest firmast ma veel kuulnud pole – mõned väiksemad kollektiivid küll on sarnased, aga meie skaalal teist sellise kultuuri ja tööstiiliga firmat on raske leida. Kuna mulle meil leitav asjadele lähenemine sobib, siis oli Uptime’i ridades jätkamine loogiline samm.
Uptime’i töökultuuri teeb eriliseks väga-väga flat-struktuur ning see, et ma ei pea eriti kellelegi aru andma. Muidugi tuleb nii tiimikaaslaste kui ka klientidega suhelda ja arutada, mis seis asjadega on ja kuidas edasi, aga kuskil pole hierarhiat või keerulist bürokraatiat, mis segaks töö tegemist. See loogika peab paika nii ettevõttes tervikuna kui ka tiimisiseselt. Nagu juba ennist viitasin, siis ei ole ka minu töö arhitektina kellelegi ette kirjutada, kuidas ja mida nad tegema peaksid. Ma olen toetavas rollis, et aidata teisi nende muredega kui neid tekkima peaks.
Kõik see annab kokku mõnusa õhustiku, kus saab keskenduda sellele, mis on vaja ära teha ning ei pea tegelema mõttetute võimuvõitluste, paberimajanduse või muu rumalusega, mis on tihti meie suuruses firmades paratamatu. On selgelt tunda, et ettevõte usaldab sind ning see on midagi, mis mulle väga sobib.
Sulle see töökorraldus sobib. Mis sa arvad, millisele inimesele võiks see veel sobida ehk kuidas sa kirjeldaksid kedagi, kes tunneks ennast Uptime’is hästi?
Uptime’is tunnevad end kindlasti hästi need, kellel on valdkonna ja oma töö vastu selge huvi ja kirg. IT-sektorisse tuleb palju inimesi seetõttu, et siin makstakse hästi palka ja seega üritatakse minimaalse panusega oma tunnid täis istuda ja siis oodata, et palk kontole laekuks. Uptime’i kollektiiv koosneb aga inimestest, kellel on päriselt arendusteemade vastu huvi, kes tahavad nendest teemadest rääkida ja kes julgevad küsida ning mõtteid vahetada. Niisama tiksujaid siin ei ole, seega kui oled keegi, kellele valdkond päriselt korda läheb, siis tunned end siin kindlasti hästi.
Mulle endale meeldib meie seas näha inimesi, kes julgevad oma arvamust avaldada. Näiteks hindan ma väga seda, kui keegi annab mulle minu kirjutatud koodi kohta tagasisidet või küsib minu käest neid raskeid küsimusi, mida küsin muidu teistelt. See sunnib ka mind sügavamalt enda tehtu peale mõtlema ja analüüsima, et miks ma otsustasin mõnes kohas teha sellise valiku nagu ma tegin. Ma olen ka inimene ja teen vigu, seega on ainult tervitatav, kui ka teistel on pealehakkamist, et kaasa mõelda ja arutada.
Sooviksid Uptime'iga liituda?
Kas Uptime kõlab nagu sinu sorti ettevõte? Kui nii, siis heida pilk vabadele töökohtadele ning loodame, et võtad meiega ühendust – räägime sinuga hea meelega!
