11
Jun
2021

Karjäärivahetust ei maksa karta: Uptime’i HR-juht selgitab, kuidas siseneda IT-sektorisse

Karjäärivahetus ning uude valdkonda sisenemine tundub esimese hooga kui midagi ilmvõimatut, kuid kui õiged sammud enda jaoks korralikult läbi mõelda, siis on seda tahtmise korral võimalik teha pea igas eluetapis, sõnas Uptime’i HR-juht Marge Peekman.

IT-sektori töötajatest on pea alati puudu ning see kehtib suuresti kõikide rollide puhul – alati on vaja rohkem arendajaid, rohkem projektijuhte, rohkem analüütikuid ning rohkem testijaid. Iga aastaga lisandub tööturule küll rohkem selle valdkonna inimesi, kuid trende vaadates ei paista, et vabad töökohad lähiajal otsa hakkaks saama.

“Üks osa inimesi jõuab sektorisse läbi tavaliste kanalite: noored, kes saavad soovitud ametite täitmiseks vajalikud oskused ülikoolist või mõnest muust haridusasutusest ning asuvad siis valitud erialaga sobivasse sektorisse tööle,” lausus Peekman. “Teine osa inimestest on need, kes on pärast esimeste ametite pidamist otsustanud, et on aeg midagi muuta ning siseneda järgmisesse sektorisse ning teha karjääripööre.”

Just viimane on möödunud aastate jooksul suuremaks trendiks saanud, millele aitab kaasa ka avaliku sektori poolne tugi ning järjest avalikkuse ette jõudvad ümberõppeprogrammid, mis aitavad hoolimata varasemast kogemustepagasist inimestel vajalikud oskused omandada, et siseneda IT-tööturule.

“Ka Uptime’i ridades on väga värvikate varasemate kogemustega inimesi, kes on ühel hetkel otsustanud midagi uut õppida ning IT-maailma vallutama tulla. Näiteks võib meie ridadest leida inimesi, kes on varem olnud tegevad õpetajana, juristina, laborandina või tegutsenud geenitehnoloogina,” sõnas Peekman.

Kool ja kogemused

Kui inimene langetab otsuse, et on aeg karjääripöördeks ning sihtkohaks saab just IT-maastik, siis on järgmiseks sammuks vajalike oskuste omandamine. Sõltuvalt konkreetsest inimesest võib see olla mõne kursuse võtmise küsimus, teistel juhtudel eeldab see märksa rohkem tööd.

“See, kui lihtne karjääripööre on, sõltub suuresti sellest, kui radikaalne see on. Kui inimene on varem olnud töö peal, mis IT-ettevõttes pakutavate rollidega kuidagi ei seostu, siis eeldab vajalike oskuste hankimine suurt tööd,” sõnas Peekman. “Kui senine amet on aga IT-maailma juba riivanud ning inimesel on vajalikud põhioskused olemas, siis võib piisata vaid mõnest lisakursusest, et viia kogemustepagas tasemele, kus töö leidmine pole kuigi keeruline.”

Peekman tõi näiteks IT-ettevõtetes levinud ametikoha projektijuht/analüütik. Seda rolli täites on inimese ülesandeks koordineerida projekti kulgu, kaardistada klientide vajadusi, teha kindlaks, et ülesanded saavad õigeaegselt täidetud, tagada pidev ja hea suhtlus kliendiga ning olla keskne lüli arendusmeeskonna ja kliendi vahel.

“Kui inimene on juba varem tegelenud analüüsi ja projektijuhtimisega, aga näiteks finantssektoris, siis võib eeldada, et enamus põhioskuseid on tal olemas, tuleb vaid paketti lisada spetsiifilisemate IT-teemade mõistmine,” lausus Peekman. “Seega näiteks sellisel juhul võib leida kursused, et viia end kurssi infosüsteemide analüüsi spetsiifikaga, andmebaaside ja arenduse alustaladega ning üritada mõista, millised on IT-süsteemide arendusloogikad.”

Kui aga inimene on varem olnud tegev aga täiesti teistsugustes teemades ja tööspetsiifikas, siis võib vaid mõne lisakursusega olla raskem kõik vajalik selgeks saada. “Kui varasem taust on märksa teistsugune, siis tasuks kaaluda ka veidi teistsugust teed: mitmed Eesti ülikoolid pakuvad õppekavasid, mille eesmärgiks ongi just IT-sektori spetsiifikat mõistvaid projektijuhte ning analüütikuid koolitada,” ütles Peekman.

Kui vaadata aga sektori suurimat vajadust ehk arendajaid, siis märgib Peekman, et ka selle ameti jaoks vajalikud oskused on võimalik igas eluetapis koolis või kohati isegi omal käel omandada. “Oluline on, et juunior-arendaja saaks tehnoloogiast enne tööle asumist üldplaanis aru ning suudaks vähemalt lihtsamaid ülesandeid täita. Muidugi saavad kõik aru, et tal on veel palju õppida ning tiim toetab teda selle juures alati,” sõnas Peekman.

Ära karda küsida

Kui sa pole aga kindel, mida oleks sul vaja õppida ning millistest aspektides end täiendada, et soovitud töökohale asuda, siis soovitab Peekman lihtsalt küsida. “Üsnagi kindlasti on paljude tutvusringkonnas keegi, kes sarnast tööd juba teeb. Tal tuleks lihtsalt varrukast kinni haarata ning uurida, mis on see, mida ta täpselt teeb ja milliseid oskuseid igapäevaselt kasutab. Niisamuti leiab ohtralt selgitavaid materjale veebist,” lausu Peekman.

Niisamuti tasub uurida endale huvipakkuvate ametite kuulutusi, et mõista oodatud kompetentse ning ei tasu karta ka täiendõpet pakkuvatelt asutustelt uurida, millised on nende kogemused ning mida nemad näevad kõige olulisemate oskustena, mida soovitud karjääriteel vaja läheks.

3 nippi, mis aitavad su CV-l välja paista

Uptime’i värbamisjuht Marge Peekman tõi välja ka kolm punkti, mis aitavad su senisel kogemusel CV kontekstis paremini esile tõusta:

  • Pea silmas, mida hakkaksid kandideeritaval ametikohal tegema ning too seniste töökogemuste juures välja, kuidas seal omandatud oskused ja kogemused selle rolli juures aitaks;
  • Kui sinu CVs on palju auke või hüplike perioode, siis märgi kaaskirjas juurde, millest need tulenevad. Liigne hüplikkus võib värbaja ära ehmatada;
  • Tehes täielikku karjääripööret tasub kaaskirjas ära märkida, miks sa sellise sammu teha otsustasid ning selgita, kuidas oled end täiendanud, et saaksid ka uues sektoris läbi lüüa.

Tahad meiega liituda?