24
May
2021

Uptime’i projektijuht/analüütik avab oma töö tausta: see on see, mida ma päriselt igapäevaselt teen

Pea igas arendustiimis on arendajate endite kõrval esindatud ka mitmed toetavad rollid – tiimijuhid, analüütikud ning projektijuhid, keda sõltuvalt ettevõttest kutsutakse ka tooteomanikeks, tootejuhtideks või projektihalduriteks. Lisaks sellele on paljude tiimide puhul projektijuhi ja analüütiku roll liidetud ühte ametisse – projektijuht/analüütik.

Nii nagu on erinev see, kuidas selles rollis olevaid inimesi erinevates firmades kutsutakse, on sõltuvalt ettevõttest ning sõltuvalt konkreetsest arendustiimist mõnevõrra erinev ka see, mida seda rolli täitev inimene päriselt igapäevaselt teeb.

Sellele, mida teeb projektijuht/analüütik Uptime’is, heitis valgust just sama ametit pidav Mirja.

Sinu tööks on üheaegselt olla nii projektijuht kui ka analüütik. Mis su ülesanded on ja kuidas need kaks rolli teineteist toetavad?

Minuga sama ametinimetusega inimesi on Uptime’is üsnagi mitu ning võib võrdlemisi kindel olla, et meie täpne töö on mõnevõrra erinev: osad meist veavad vaid üht-kaht suuremat projekti, teised aga mitut väiksemat projekti. See tähendab, et meie keskmine tööpäev võib olla osades aspektides erinev, kuid peamised eesmärgid ja tööülesannete iseloom on ikkagi samad.

Kui kannan parasjagu analüütiku mütsi, siis on minu ülesandeks kaardistada ära kliendi täpsed probleemid ja vajadused ning mõelda välja, mis on see lahendus, mille me saaksime talle välja pakkuda ehk kuidas saavutada soovitud tulemus. Siinjuures on minu ülesandeks hinnata ka kliendi kirjeldatud vajaduste iseloomu, erinevate lahendusvariantide mõistlikkust, projektiga seotud kulusid ning kõiki muid aspekte, mis on vaja saada paika enne, kui päriselt midagi arendama saame hakata. Kõike seda tuleb kliendile esitada, võtta arvesse saadud tagasiside, teha vajalikud täpsustused ja seda protsessi senikaua korrata, kuniks plaan on selge ja saab juba päriselt tegudele asuda.

Seega kui näiteks klient ütleb, et tal on vaja mingit lahendust, mille abil mõista, mitu lennukit päevas üle tema kontorihoone lendab, siis on mul ees hulk ülesandeid. Minu tööks välja nuputada, kust saada andmed lennuliikluse kohta, kuidas seda kõige lihtsamalt ja loogilisemalt kasutajale kuvada ning koos arendajatega välja mõelda, milline on kõige loogilisem viis nende kahe otsa ühendamiseks – mida meil on vaja arendada ning milline lahendus oleks selleks parim.

Projektijuhi roll on selle asja teine pool ehk kui plaan on paigas, siis tuleb mul tagada, et kokkulepitu saaks ka päriselt tehtud ning eesmärgid päriselt täidetud. See tähendab, et pean mõistma, kui kaua erinevad ülesanded aega võtavad ja mitut inimest meil eesmärgi saavutamiseks vaja on. Niisamuti on minu tööks jooksvalt koordineerida tiimiliikmete tööd, vajadusel tõsta ressursse ümber, korraldada ja viia läbi koosolekuid nii tiimi endaga kui ka kliendiga, hoida silm peal ajaraamistikul ning olla alaline lüli kliendi ja arendaja vahel, et kõik küsimused ja üles kerkivad probleemid saaks kiirelt ja efektiivselt lahendatud.

Sama lennukinäidet jätkates tuleb mul projektijuhina teha kindlaks, et arendajad saaksid vajaliku info õigest kohast kätte, et neil oleks lahenduse loomiseks piisavalt aega ning vajadusel prioriteete muuta. Mul tuleb hoida klienti asja käiguga kursis ning kui ta ühel hetkel soovib, et kõiki siniseid lennukeid jälgimisel ignoreeriksime, siis tuleb mul koostöös oma töö analüütiku poolega ka seda soovi analüüsida ning anda tagasisidet, kas see mahub kokkulepitud töö raamidesse või tuleb see eraldi ette võtta.

Reaalsuses ongi need mõlemad rollid omavahel väga tugevalt seotud ning kuigi suurim analüüsitöö on projekti algusfaasis, siis tuleb neid ülesandeid ette ka projekti käigus. Seega võib vahepeal olla isegi endal keeruline mõista, kas äsja täidetud ülesanne langes projektijuhi või pigem analüütiku rolli.

Kui oluline on, et sa ise kõiki lahenduse tehnilisi nüansse mõistaksid?

Tehniline mõistmine on kindlasti abiks, kuid see ei ole selge eeltingimus, et seda tööd teha. Oluline on hea suhtlemisoskus, info leidmise oskus ning prioriteetide seadmise võimekus. Tehnilised asjad saavad harilikult töö käigus võrdlemisi kiirelt selgeks, kui nendega pidevalt kokku puutud.

Uptime’i projektijuht Mirja

Niisamuti ei tasu ära unustada, et sa ei ole tiimis üksi, vaid sind ümbritsevad väga head arendajad, kes teavad alati tehnilistest lahendustest rohkem kui sina ning on valmis sulle neid selgitama. Seega on selge, et kogu tehnilist poolt välja mõeldes töötad sa koos arendajatega, et kuulata nende soovitusi selle osas, mis lahendusi on mõistlik kasutada, milliseid tasuks vältida ning mis tagab projektile lõpuks kõige suurema edu. Vajadusel saab arendaja alati ka kliendikohtumisele kaasa kutsuda, et jooksvalt kõik tehnilised küsimused üle põrgatada ning ära vastata.

Milline su keskmine tööpäev välja näeb?

Selles ametis ei ole sellist asja nagu keskmine tööpäev. Iga päev on omamoodi erinev ja sõltub suuresti sellest, mis faasis projektid on, mis parasjagu toimub ning mis on vaja tehtud saada.

See tähendab, et ei ole haruldased päevad, kus istun terve päeva arvuti taga nii, et ei suhtle väga kellegagi: uuendan dokumentatsiooni, tegelen administratiivsemate teemadega, kirjutan analüüsi, koostan aruandeid või tegelen arveldusega.

Mõni teine päev võib aga olla selline, kus isegi e-kirjale vastamiseks aja leidmine on paras väljakutse, kuna kalender on kliendi- ja tiimikoosolekuid täis, telefon heliseb pidevalt ning samas on tarvis kirjutada arendajatele taskide tasemel projekti ülesandeid lahti. Vahepeal võib aga ette tulla hetk, kus mõni varem loodud lahendus äkiliselt katki läinud ning kogu tähelepanu tuleb suunata selle ereda leegiga põleva probleemi lahendamisele.

Kõlab mitmekesiselt – kas see ära ei väsita?

Pigem on see just see, mis selle rolli nii põnevaks muudab. Siin ei teki rutiini, kuna iga päev on eriilmeline. Siia juurde saab panna suure boonusena veel selle, et see roll annab mulle võimaluse oma aega ja tegevusi suuresti ise suunata. Seega kui näiteks tunnen, et hetkel on mõistus mõnd analüüsi koostades täielikult kokku jooksnud, siis saan võtta vahele mõne muu tegevuse ning naasta eelneva juurde siis, kui suudan sellele jälle keskenduda.

Muidugi tuleb töid pidevalt prioritiseerida selle järgi, kui kriitilised nad on ning kas kellegi teise töö ootab sinu taga. Aga kui kogu info on nii kliendile kui arendajale edasi antud ning kuskil tulekahjusid ei ole, saan ülejäänud tööaega suuresti ise planeerida – keegi ei kirjuta kuskil ette, mida ma nüüd see või teine kell täpselt tegema pean.

Kui stressirikas see töö on ning kas töömured saab jätta (kodu)kontorisse, või kipuvad need koju kaasa tulema?

Ma arvan, et absoluutselt iga töö juures on hetked, mis on stressirikkamad ning hetked, mis on rahulikumad. Nii ka siin – kui midagi ei lähe plaanipäraselt, siis on ka rohkem stressi, kui kõik kulgeb nii nagu peab, siis on ka stressitase oluliselt madalam.

Kui vaadata aga töö ning eraelu tasakaalu, siis ma näen, et seda on selle ameti juures võrdlemisi lihtne saavutada. Kuna mul on oma enda aja üle nii palju otsusõigust, siis ei ole mul raske tegevusi planeerida nii, et kui tööpäev lõppeb, siis töö ka päriselt lõppeb. Harvadel juhtudel tuleb ette, et näiteks laupäeva pärastlõunal tekib mõni probleem, mis eeldab minu sekkumist, kuid see ei ole sage nähtus ega asi, mille pärast ma peaksin pidevalt muretsema.

Siinjuures on hästi oluline ka hea tiim, kus ei ole inimesi, kes annavad pühapäeva õhtul teada, et nad nüüd läksid kaheks nädalaks Itaaliasse ja sina mõtle välja, kes ja kuidas temale määratud ülesanded ära täidab, et tööd ikka õigeaegselt valmiks. Sellega on Uptime’is hästi – inimesed on usaldusväärsed ning toetavad ja selliste stressirohkete veidrustega ei tule tegeleda.

Teine hästi oluline osa, mis hoiab motivatsiooni kõrgel ning aitab ka stressirohkematest olukordadest üle saada, on kliendid ning ägedad projektid. Isegi mitte niiväga see, et mõni suur arendus nüüd avalikkuse ette jõudis, vaid palju väiksemal skaalal. Kui klient helistab mulle ja ma saan talle anda vastuse, mille peale tal koorem õlgadelt kukub, või kui tajun, kuidas ta usaldab mind tema äri jaoks väga olulises projektis, siis see täidab energiaga ja annab jaksu kõik ettesattuv ületada.

Sinu praegusele ametile jõuavad inimesed erinevaid teid pidi. Kuidas sina oma töö peale sattusid?

Oma esimeselt hariduselt olen ma tegelikult põhikooli inglise keele õpetaja, kuid kuna olin noor ja uudishimulik, ei olnud ma valmis samale ametile järgmiseks 40 aastaks pühenduma ning tahtsin proovida ka muud. Seega liikusin edasi laenutoodete valdkonna äripoolele, kus puutusin pidevalt kokku ka IT-osakonna tööga: olin peamine inimene, kes vahendas äripoole vajadusi IT-poolele. Siis hakkasin ka mõtlema, et kui ma niigi probleeme kaardistan ning neid IT-valdkonnale selgitan, siis miks ei võikski see mu töö olla.

Otsustasin uuesti ülikooli minna ning asusin õppima TalTechi infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekavale. Esimese semestri lõpus asusin juba vana tööandja juures tööle tooteanalüütikuna ning pärast kooli lõppu jõudsin Uptime’i, kus tegelengi nüüd igapäevaselt projektide juhtimise ning analüüsimisega.

Siiski ei arva ma, et minu töö tegemiseks peaks kindlasti olema õppinud täpselt sama, mida mina. Teatud eelteadmised infosüsteemide toimimisest tulevad selles rollis vägagi kasuks. Seega kui sul on huvi projektijuhi ja/või analüütikuna kätt proovida, tasub võtta eelnevalt ka mõningaid kursuseid andmebaasidest, andmetest, projektijuhtimisest ning infosüsteemide analüüsi põhilistest meetoditest.

Kui pärast nende oskuste omandamist esmakordselt seda tööd tegema hakata, siis võid olla kindel, et saad endale toeks kogenud projektijuhti, kes võtab su enda tiiva alla ning aitab sisse elada ja jõuda tasemele, kus saad juba iseseisvalt teha kõike seda, mida see töö nõuab. Oluline aga kindlasti ka see, et inimene päriselt sobiks oma olemuselt sellesse rolli.

Kas sinust võiks saada Uptime’i järgmine projektijuht/analüütik?