14
Jan
2019

Arendaja selgitab: mida tehisintellekt endast praegu kujutab?

Iga päev saame me lugeda uudiseid mõnest uuest telefonist, kõlarist, kõrvaklappidest või pesumasinast, millel on väidetavalt sees tehisintellekt. Kas tõesti on kunstmõistus juba kohal? Või mida selle AI (Artificial Intelligence) all tegelikult mõeldakse? Mismoodi arendaja seisukohalt tänapäeval turunduslikult tehisintellektiks nimetatud tarkvara välja näeb ning mida tegelikult suudab, selgitas lahti tarkvarafirma Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero 5. detsembril ilmunud suures ülevaates Eesti Päevalehes. Siin on sellest loost lühike kokkuvõte.

Arendaja jaoks pole praegu tehisintellektiks nimetatavad tarkvaralahendused mitte tehismõistus, vaid mõne kitsama niši masinõpe. Kuna arvutusvõimsus on vahepeal väga palju suurenenud, siis saabki masinale ette sööta suure hulga andmeid, mille põhjal seaduspärasusi ja loogikat leida ning mille läbivaatamine on kaugelt üle inimvõimete.

Uptime´il on kogemusi mitmete tehisintellekti-arendustega nii taksonduse kui meedia valdkonnast. Teatud olukordades on õpialgoritmid juba päris head ja neid kannatab rakendada parema tulemuse saavutamiseks, kui muud vahendid enam nii hästi ei aita.

Kust AI-d leiab?

AI on mängus paljudes uutes tehnoloogiaseadmetes – väga tihti mainitakse seda näiteks intelligentsete vestlusrobotite juures, mida suuremad ettevõtted klienditeeninduses kasutavad, mõnel tipptelefonil on sees lausa mitu AI kiipi. Kas tõesti on masinad asunud ise mõtlema või on see kõik üks suur turundusmull?

AI pole konkreetne tehnoloogia – 10 aastat tagasi oli isekõndiv robotputukas ka tehisintellekt, nüüd peetakse selleks näiteks fotodelt asju ära tundvat tarkvara või kõnerobotit. AI all mõeldakse paljusid erinevaid lahendusi, selle mõiste tähendus pidevalt muutub.

Tegemist on iseõppiva masinaga

Tarkvara looja seisukohalt on kõik see, mida turunduslikult nimetatakse tehisintellektiks, tegelikult vaid osa mõnest olemasolevast tarkvaralahendusest, mis viimastel aastatel on jõudnud tänu pilvetehnoloogiate ja algoritmide kiirele arengule sellisele tasemele, et suudab pakkuda täiesti uusi põnevaid lahendusi. Näiteks seostatakse AI-ga andmeteadust, suurte andmemassiivide töötlust, masinõpet, neurovõrkudel põhinevaid algoritme, Fuzzy Logic´ut ehk hägusat loogikat jne. Tarkvara oskab kasutajale pakkuda vastuseid juba piisavalt hästi, et võibki jääda mulje, nagu masin „mõtleks ise“.

Kuid kõigi nende nutikate lahenduste taga on praegu siiski programmeerimismeetodid, mis võivad olla küll palju keerulisemad kui varem, kuid otseselt tehisintellektiga ehk isemõtleva süsteemiga veel tegemist pole. See tehisintellekt, mis suudab ükskõik mis valdkonnas ise õppida, areneda ja sõltumatult otsuseid teha, on meist veel küllaltki kaugel.